Märgalad aitavad kohaneda muutustega

Märgalad on nagu maakera veresoonkond - ilma nendeta poleks elu Maal pikemalt võimalik. Maailma märgaladel ehk soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Märgalade väärtus seisneb ka selles, et nad säilitavad ja puhastavad vett, seovad atmosfäärist süsinikku, leevendavad üleujutusi ja tormide mõju.

Kuivendamine (nt kraavitamine) kahjustab oluliselt märgalasid. Nõnda on Lääne-Euroopas tänaseks kadunud u 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad, üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kliimamuutust. Kuivenduse tõttu on ka Eesti soode pindala viimasel sajandil pea kolm korda vähenenud - nüüdseks katavad soised alad maismaast vaid 7-8%.

Olukorra leevendamiseks on tarvis olemasolevaid märgalasid hoida ja tervendada. Eestis ja ka mitmel pool mujal maailmas taastatakse soid, mis aitab taasluua mitmetele liikidele sobiva elupaiga ning leevendada kliimamuutust.



Kuidas toetame märgalade seisukorra paranemist?

  • Taastame soid - oleme taastanud üle 7500 ha soid mitmel pool Eestis ning plaanis on taastada veel tuhandeid hektareid.
  • Uurime ja inventeerime soid.
  • Jälgime erinevate strateegiate ja arendustegevuste (eelkõige kaevandused) mõju soodele ning seisame soode säilimise eest.
  • Tutvustame nii kooliõpilastele, kogukondadele kui ka laiemale avalikkusele soid ja nende hoidmise ja taastamise tähtsust.
  • Otsime ja katsetame uudseid lahendusi, nt märgalaviljelus kuivendatud märgalade kasutamiseks ning tehismärgala loomine.