›
  1. Meist
    2. ›
  2. Koostöö
Koostöös peitub jõud
Koostöös peitub jõud
Foto: Katre Liiv
ELF teeb igapäevaselt koostööd inimeste, vabaühenduste, riigi, ettevõtetega Eestist ja mujalt. 

Vabaühendused

Kuna looduskaitse saab edukas olla vaid koostöös, siis on teised vabaühendused Eestimaa Looduse Fondi tegevuses asendamatud partnerid. Mõned meie olulisimad partnerid:

  • ELF on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kaasasutaja (2002. a) ja liige. Võrgustik koondab üle kümne keskkonnakaitses tegutsevat vabaühenduse. Koostööd teeme ka mitmete EKO väliste keskkonnaühendustega.
  • Vabaühenduste liit on Eesti kodanikuühiskonda liitev ja arendav võrgustik, mille liikmena ELF panustab ja saab tagasisidet nii vabatahtliku tegevuse, eestkoste arendamise kui ka ühenduste arengut puudutavatel teemadel.
  • Eesti arengukoostöö, humanitaarabi, vabatahtlike maailma lähetamise, globaalsete keskkonnaprobleemide ja inimõigustega tegelev võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud on ELFile partneriks ülemaailmsete arengueesmärkide vallas.

Riik

Vabaühendusena ei hoia ELF enda käes riiklikke ülesandeid. Meie koostöö riiklike asutustega võib olla tihe partnerlus, kuid täidame ka n-ö valvekoera rolli. Konfliktide korral püüame pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaks tagada elurikkuse kaitse ja kaasata keskkonnaotsustesse laiemat ühiskonda. Riigiga koostööks koostame näiteks endapoolseid analüüse ja ekspertiise, aitame kokku tuua huvipooli, avaldame seisukohti ning "tõlgime" bürokraatlikke tekste inimestele arusaadavasse vormi.

Enim kokkupuute valdkondi on meil Kliimaministeeriumi ja selle haldusala asutustega Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja RMKga. Kuid näiteks naftareostusele ja metsapõlengutele reageerimises on meie peamine partner Päästeamet ja loomarände takistamise vältimise teemal Transpordiamet. Ohustatud liikide kaitsel teeme koostööd Tallinna Loomaaiaga, metsa ja soode teemal Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühmaga.

Seadusloome alal hoiame kontakti eelkõige Riigikogu Keskkonnakomisjoniga, kuid tuleb ette ka teemasid, mida juhivad Maaelukomisjon või Euroopa Liidu asjade komisjon.

Mitmeid meie initsiatiive ja projekte aitavad rahastada riiklikud fondid, eelkõige Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, aga ka mitmed Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi vahendavad fondid.

Välispartnerid

Kuna loodus ei tunne riigipiire, siis on meil tihe kontakt ka rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide ja -võrgustikega.  ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF) tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis ja Venemaal. Kõige enam tegutseb ELF WWFi Läänemere piirkonna kaitseks loodud võrgustikus Baltic Ecoregion Programme.

ELF on mitmete rahvusvaheliste võrgustike liige ja partner:
  • Rahvusvaheline Looduskaitse Ühendus (IUCN ehk International Union of Nature Conservation) on 1948. aastal asutatud ülemaailmne võrgustik, mis koondab nii riiklikke kui ka valitsusväliseid looduskaitsega tegelevaid organisatsioone. IUCNi olulisemateks väljunditeks liigikaitses on ülemaailmse ohustatud liikide punase nimestiku pidamine ning kord nelja aasta jooksul kokku kutsutav World Conservation Congress. Eestist kuulub peale ELFi ühendusse ka Eesti riik, mida esindab Keskkonnaministeerium.
  • Kesk- ja Ida-Euroopa võrgustik bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks (CEEWEB for Biodiversity) on 1996. aastal asutatud looduskaitse vabaühenduste võrgustik, mis tegutseb 20 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis.
  • Rahvusvaheline metsahoolekogu FSC ehk Forest Stewardship Council on 1993. aastal asutatud säästva metsanduse sertifikaadi võrgustik, mis tegutseb enam kui 50 riigis. ELF on lisaks ka Eestis sertifikaati esindava MTÜ Hea Metsanduse Koja liige.
  • Sea Alarm on 1999. aastal asutatud võrgustik, mille eesmärk on tagada kogu maailma rannikuriikides valmisolek naftareostustele reageerimiseks, selleks tehakse koostööd nii riiklike kui vabatahtlike organisatsioonidega, et tegutsetaks koordineeritult.
  • EKOenergia on 2010. aastal asutatud keskkonnaühenduste võrgustik, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku energiamajandust. Selleks annab võrgustik välja EKOenergia sertifikaati taastuvenergiale, mis on toodetud säästvuse kriteeriume täites.
  • 2013. aastal asutatud vastutustundlikult toodetud turba võrgustiku Responsibly Produced Peat (RPP) eesmärgiks on sertifitseerimise kaudu tagada turbatoodete võimalikult väike keskkonnakahju. Meie ekspert Jüri-Ott Salm osaleb vabatahtliku esindajana RPP nõukogus.
  • Euroopa looduskaitse ja karjakasvatuse foorum EFNCP on võrgustik, mille eesmärk on levitada teadmist ja kaasa aidata poollooduslike koosluste ekstensiivse karjatamise abil majandamisele. Foorumi kaudu osaleb ELF Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjutamises.
  • Enivronmental Paper Network (EPN) on ligi 150 valitsusvälist organisatsiooni hõlmav rahvusvaheline ühendus, mis hoiab silma peal paberitööstuse jätkusuutlikkusel üle maailma.
  • Climate Action Network ehk CAN on Euroopa kliima ja energia vabaühendusi koondav ühendus.
Meie töö toetab mitmete rahvusvaheliste looduskaitselepete rakendamist Eestis, näiteks Läänemere kaitseks loodud HELCOM, keskkonnaandmete kättesaadavust tagav Aarhusi konventsioon ja Euroopa nahkhiirte kaitseks kokku kutsutud EUROBATS. Oleme ka Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikke vastuvõttev ja saatev organisatsioon.