Vabaühendused

Kuna looduskaitse saab edukas olla vaid koostöös, siis on teised vabaühendused Eestimaa Looduse Fondi tegevuses asendamatud partnerid. Mõned meie olulisemad partnerid:

• ELF on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kaasasutaja (2002. aastast) ja liige. Võrgustik koondab kümmet keskkonnaorganisatsiooni. Koostööd teeme ka mitmete teiste keskkonnaühendustega.
• Vabaühenduste liit ühendab avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi ja töötab selle nimel, et Eestis oleks mõjus kodanikuühiskond, kus inimesed tahavad, saavad ja oskavad osalemise ja koostöö kaudu ühiskondlikke muutusi juhtida. Liidu liikmena ELF panustab ja saab tagasisidet huvikaitse, annetamise ja vabatahtliku tegevuse arendamise ning teistel kodanikuühiskonna arengut puudutavatel teemadel.
• Eesti arengukoostöö, humanitaarabi, vabatahtlike maailma lähetamise, globaalsete keskkonnaprobleemide ja inimõigustega tegelev võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud on ELFile partneriks ülemaailmsete arengueesmärkide vallas.
• ELF on vabaühenduste kliimavõrgustiku liige.

Riik

Vabaühendusena ei hoia ELF enda käes riiklikke ülesandeid. Meie koostöö riiklike asutustega võib olla tihe partnerlus, kuid täidame ka n-ö valvekoera rolli. Konfliktide korral püüame pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaks tagada elurikkuse kaitse ja kaasata keskkonnaotsustesse laiemat ühiskonda. Riigiga koostööks koostame näiteks endapoolseid analüüse ja ekspertiise, aitame kokku tuua huvipooli, avaldame seisukohti ning "tõlgime" bürokraatlikke tekste inimestele arusaadavasse vormi.

Enim kokkupuute valdkondi on meil Kliimaministeeriumi ja selle haldusala asutustega Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja RMKga. Kuid näiteks naftareostusele reageerimises on meie peamine partner Päästeamet ja loomarände takistamise vältimise teemal Transpordiamet. Ohustatud liikide kaitsel teeme koostööd Tallinna Loomaaiaga, metsa ja soode teemal Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühmaga.

Seadusloome alal hoiame kontakti eelkõige Riigikogu keskkonnakomisjoniga, kuid tuleb ette ka teemasid, mida juhivad maaelu- või Euroopa Liidu asjade komisjon.

Mitmeid meie initsiatiive ja projekte aitavad rahastada riiklikud fondid, eelkõige Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, aga ka mitmed Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna toetusi vahendavad fondid.

Osalemine komisjonides ja töörühmades

ELF-i esindajad on 2024. aasta seisuga huvikaitsjana kaasatud järgmistes töörühmades:

• kliimaseaduse loomise juhtrühmas ja töörühmades;
• ENMAK 2035 juhtkomisjonis ja energeetikanõukogus;
• Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtrühmaspõllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 (PÕKA) juhtkomisjonis;
• põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 (PÕKA) juhtkomisjonis;
• EKAK ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimise ja täitmise hindamise ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamise valitsuskomisjon);
• taimekaitsenõukogus;
• ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 juhtrühmas;
• Kliimaministeeriumi põllumajanduse veekaitse töörühmas;
• keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD juhtrühmas ja elurikkuse ning kliimateemalises töörühmas;
• Tallinna Linnavalitsuse Pääsküla raba kaitseala nõukojas;
• Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineerivas juhtrühmas;
• üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ juhtrühmas;
• põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika nõuete ajakohastamise töörühmas;
• maaeluministeeriumi kalandusnõukogus ning Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi (EMKVF 2021–2027) ekspertkomisjonis.

Välispartnerid

• Rahvusvaheline Looduskaitse Ühendus (IUCN ehk International Union of Nature Conservation) on 1948. aastal asutatud ülemaailmne võrgustik, mis koondab nii riiklikke kui ka valitsusväliseid looduskaitsega tegelevaid organisatsioone. IUCNi olulisemateks väljunditeks liigikaitses on ülemaailmse ohustatud liikide punase nimestiku pidamine ning kord nelja aasta jooksul kokku kutsutav World Conservation Congress. Eestist kuulub peale ELFi ühendusse ka Eesti riik, mida esindab Keskkonnaministeerium.
• Kesk- ja Ida-Euroopa võrgustik bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks (CEEWEB for Biodiversity) on 1996. aastal asutatud looduskaitse vabaühenduste võrgustik, mis tegutseb 20 Kesk- ja Ida-Euroopa riigis.
• EKOenergia on 2010. aastal asutatud keskkonnaühenduste võrgustik, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku energiamajandust. Selleks annab võrgustik välja EKOenergia sertifikaati taastuvenergiale, mis on toodetud säästvuse kriteeriume täites.
• 2013. aastal asutatud vastutustundlikult toodetud turba võrgustiku Responsibly Produced Peat (RPP) eesmärgiks on sertifitseerimise kaudu tagada turbatoodete võimalikult väike keskkonnakahju. Meie ekspert Jüri-Ott Salm osaleb vabatahtliku esindajana RPP nõukogus.
• Euroopa looduskaitse ja karjakasvatuse foorum EFNCP on võrgustik, mille eesmärk on levitada teadmist ja kaasa aidata poollooduslike koosluste ekstensiivse karjatamise abil majandamisele. Foorumi kaudu osaleb ELF Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjutamises.
• Environmental Paper Network (EPN) on ligi 150 valitsusvälist organisatsiooni hõlmav rahvusvaheline ühendus, mis hoiab silma peal paberitööstuse jätkusuutlikkusel üle maailma.
• Climate Action Network ehk CAN on Euroopa kliima ja energia vabaühendusi koondav ühendus.
  
• Forest Movement Europe
• EUROWA