Eesmärk: Kaasa aidata Jänijõe hea seisundi saavutamisele aastaks 2021.

Jänijõgi asub Põhja-Eestis, kus saab alguse Kukevere küla lähistelt Järvamaal ning voolab ka Lääne-Virumaal ja Harjumaal kuni suubub Jägala jõkke. Jänijõe kogupikkuseks on 31,6 km ning valgala suuruseks 172 km². Jänijõgi on ajas võrdlemisi palju muutunud. 1938. aasta Jänijõe kirjeldustes on Kukevere ja Jäneda ümbruses peamiselt sood, mis Nõukogude okupatsiooni ajal kuivendati ning kus Jänijõge ka seetõttu süvendati ja sirgendati, et kuivendusvee ärajuhtimine oleks võimalikult kiire ja efektiivne. Seetõttu asub Jänijõe ülemjooks lähtest kuni Jäneda Veskijärveni intensiivselt majandataval põllumajandusmaastikul ning jõe looduslik seisund on kesine.

Miks on tarvis Jänijõe seisundit parandada?

Jänijõe seisund on vastavalt veemajanduskava meetmeprogrammile kesine, sh nii ökoloogiline seisund kui ka koondseisund, samas kui VMK meetmekava on seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2021 jõe hea seisund. Käesoleva projekti eesmärk on kaasa aidata Jänijõe hea seisundi saavutamisele aastaks 2021. Jänijõge tuleks lugeda tervendamise mõttes kõrge prioriteediga veekoguks, sest ta on lõheliste elupaik ja paikneb suures ulatuses looduskaitsealal, täpsemalt, Kõrvemaa Maastikukaitsealal, mille kaitse-eesmärkide hulgas on allikatoiteliste jõeelupaikade looduslikkuse säilitamine. Samal ajal on Jänijõgi populaarne puhke- ja turismisihtkoht, sh tuntud kalajõgi.

Mida teha Jänijõe tervise parendamiseks?

1. Kasutada keskkonnasõbralikke põllumajandusvõtteid (nt nõuetele vastavad sõnnikukäitlus ja -hoidlad, toitainete bilansi koostamine jm) ja tagada piisav reoveekäitlus.

Keskkonnakaitsemeetmed põllumajanduses:

• Seadedrenaaž
• Settebasseinid ja puhastuslodud
• Avaveelised tehismärgalad
• Puhverribad
• Veekogude looduslikustamine
• Denitrifikatsiooniriba
• Aktiivfiltrid
• Kahetasandiline kraavitus

Vaata lisa koolitusmaterjalidest lehe allosas.

2. Hoolitseda reovee käitlemise eest:

• Võimalusel on soovitatav liituda üldkasutatava kanalisatsioonivõrguga.
• Selle puudumisel on mitmeid võimalusi reovett puhastada: nt septik, imbväljak või immutustunnel, erinevad pinnasfiltersüsteemid.
• Vaata lisa koolitusmaterjalidest lehe allosas.

Peamised tegevused Jänijõe kaitsel

Projekti kandvaimaks osaks on erinevate sihtgruppide koolitamine:

• Loomapidajate koolitamine teadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasäästliku tootmise edendamiseks.
• Keskkonnameetmete planeerimise alane koolitus, infomaterjalid maaparandussüsteemide projekteerijatele.
• Põllumajandustootjate (sh maaharijate) koolitamine teadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasäästliku tootmise edendamiseks.
• Toitainete bilansi koostamise alane koolitus põllumajandustootjatele.
• Koolitus nõuetekohaseks reovee käitluseks. 

Koolituste edukaks läbiviimiseks tegeldakse projekti esimesel aastal peamiselt valgala uuringutega (veeanalüüsid, setteproovid, visuaalne vaatlus jms) ning modelleerimisega. Sealhulgas kohtutaks iga sihtgrupi esindajaga, kellega viiakse läbi süvanõustamine.

Koolituste materjalid Jänijõe keskkonnaseisundi parandamisest:

• Nõuetekohane reoveekäitlus 1
• Nõuetekohane reoveekäitlus 2
• Põllumajanduslike keskkonnameetemete planeerimise alane koolitus
• Loomapidajate nõustamine
• Põllumajandustootjate (maaharijate) nõustamine
• Toitainete bilanss
• Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur
• Meetmed põllumajandustootjaile

Kokkuvõte

• Projekti tulemuste lühiülevaade ja oodavate kasutusalade kokkuvõte.
• Infovoldik Jänijõest 
• Projekti lõpuseminar toimus 13. mail 2019. Lõpuseminari materjale saab vaadata seminari lehelt.
• Vaata lisaks: "Keskkonnasõbralike põllumajanduslike kuivendussüsteemide eesvoolude hooldusja uuendustööd"

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.