Läbirääkimised Euroopa Liidu kliimapaketi “Eesmärk 55” üle on nii Euroopa Parlamendis kui ka Euroopa Liidu Nõukogus mitmetes küsimustes otsustavas faasis ning Eestit puudutavalt on teravalt üleval küsimus uuest LULUCFi eesmärgist. Varasemast veel teravam on küsimus seoses Keskkonnaministeeriumi märtsis avaldatud andmetega, mis näitavad, et Eesti metsast on süsiniku siduja asemel saanud emiteerija.
Eestimaa Looduse Fond koostas taustapaberi, mis seletab LULUCFi heitmete ja metsaraiete vahelisi seoseid ning sellest tulenevalt erinevaid valikuid, mis Eestil on.
Homme, 19. aprillil kell 18 on Ida-Virumaa elanikud, ettevõtjad, eestvedajad ja teised huvilised oodatud Ida-Virumaa roheplaani veebiarutelule. Sündmusel antakse ülevaade valmivast maakonna roheplaanist ning saab kaasa mõelda igaühe rollile plaani teoks tegemisel.
Vene keeles / На русском
Otsime head inimest Teeme Ära talgupäeva meeskonda, kellele meeldib korraldada, suhelda, kirjutada ning hoolitseda, et info liiguks.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) välja antava noore looduskaitsja 2021. a auhinna pälvis Tartu Ülikooli samblikuteadlane Polina Degtjarenko. Laureaat on panustanud aastaid aktiivselt Eesti samblike uurimisse ning löönud kaasa mitmesugustes teaduse ja looduse populariseerimisega seotud algatustes. Möödunud aastal oli ta harrastusteaduse algatuse „Tähelepanu! Valmis olla! Samblik” üks eestkõnelejaid.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.
President Alar Karis kohtus eile Narvas Ida-Virumaa noortega, kes on võtnud südameasjaks seista kliimasõbralikuma maakonna eest. Kohtumisel osalenud noorte seas oli nii neid, kes osalesid Eestimaa Looduse Fondi ja Rohetiigri eestveetud Ida-Viru noorte kliimakogus, aga ka maakonna kliimasaadikuid. Presidenti huvitas, kuidas kohalikud noored näevad Ida-Virumaa tulevikku, millised ettepanekud kliimakogus sündisid.
Täna, 07. detsembril valmistavad Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon ühisistungil ette arvamuse andmist Euroopa Liidu kliimapaketi “Eesmärk 55” Eesti seisukohtade kohta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Keskkonnaühendused nendivad komisjonidele istungi eel saadetud kirjas, et novembri lõpus avaldatud Eesti seisukohtades kliimapaketile napib nõudlikkust. Eeskätt juhitakse tähelepanu võimalustele heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemis ning raiemahtude vähendamisega seoses.
Taastuvenergeetika suunalise töö edendamiseks ja projekti juhtimiseks ootame ELFi kliimameeskonnaga liituma taastuvenergeetika huvikaitse projektijuhti.
Olete oodatud projekti „Soode kaitse ja taastamine“ lõppu tähistavale seminarile 8. detsembril kell 14–17!
Hea Ida-Virumaa elanik, ettevõtja ja eestvedaja!
Ootame Teid mõttevahetusele, et koos arendada edasi esialgseid ettepanekuid ringmajanduse edendamiseks maakonnas. Roheplaani (Plaan G) ettepanekute esitlus ja arutelu toimub 24. novembril kell 18.00 - 20.00 virtuaalselt.
Enam kui 3000 Ida-Viru noort on saanud kutse registreerida oma valmisolek osaleda Eesti esimeses kliimakogus. Registreerunutest kuni 40 noort moodustavad lõpuks kliimakogu ning hakkavad esindama Ida-Virumaa noorte häält kliimasõbralikuma maakonna kujundamisel. Veel sel aastal valmivad mitmete teadlaste, ekspertide ja huvirühmadega kohtumiste tulemusena noorte ettepanekud kliimasõbralikumale tulevikule üleminekuks Rahandusministeeriumile ja Ida-Viru Omavalitsuste Liidule. Kliimakogus osalemise huvi saab kutse saanud noor kirja panna aadressil kliimamuutused.ee/kliimakogu hiljemalt 7. novembril.
Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger kutsuvad Ida-Virumaa noori osalema Eesti esimeses kliimakogus. Kliimakogu annab noortele võimaluse rääkida kaasa Ida-Virumaa kliimasõbralikumale majandusele ülemineku plaanides ja sõnastada oma ettepanekud muutuste õiglasemaks korraldamiseks.
Läänemere tegevuskava (BSAP), mille eesmärk on „drastiliselt vähendada Läänemere reostust ja taastada hea ökoloogiline seisund aastaks 2030”, võeti eile vastu kõikide lepinguosaliste keskkonnaministrite ja kõrgete valitsusametnike poolt. Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Puhta Läänemere Ühendusega (CCB) leiab, et kuigi tegevuskava sisaldab mitmeid olulisi eesmärke, nagu näiteks kaitstavate alade pindala kasvatamine vähemalt 30%ni merealast või taimetoitainete merre kandumise vähendamine ökoloogiliselt vastuvõetavale tasemele, ei ole see piisav mere hea seisundi saavutamiseks ning järgmise üheksa aasta jooksul on vaja palju jõulisemat poliitilist tahet merekeskkonna säilitamiseks ja taastamiseks.
Vaid 16% eestlastest arvavad, et Eesti toiduainetööstusel on kliimale negatiivne mõju.
Maailma Looduse Fond (WWF) tellis oma projekti Eat4Change tegevuste toetamiseks üheksas Euroopa riigis (Austria, Belgia, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome, Portugal, Eesti ja Ühendkuningriik) täiskasvanutega läbi viidud uuringu, mida rahastas Euroopa Komisjon. Projekt käivitati 2020. aasta mais, et kutsuda kodanikke säästliku toidu teemal kaasa rääkima. Enam kui 11 000 Euroopa täiskasvanu seas tehtud uuringust ilmnes, et eurooplased on säästlikumalt toitumisest huvitatud, ent nad ei tea, kuidas kliima- ja keskkonnasõbralikku toitu osta ja valmistada.
Eestimaa Looduse Fond otsib vedajat projektile „Süsiniku sidumine põllumajanduslikus kasutuses turvasmuldadel“.
Soovime õpetajatele toredat õpetajate päeva ning nutikaid ja tarkust taga nõudvaid õpilasi! Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel või kaasabil on aastate jooksul valminud hulk materjale – videoklippe, helisalvestusi, e-raamatuid, aga ka alguse saanud mitu teadlasi abistavat algatust. Kutsume üles õpetajaid neid koos oma õpilastega avastama!
Täna ilmunud valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raport kinnitab, et kliimamuutuste pidurdamiseks ja väga raskete elutingimuste vältimiseks inimestele ja elusloodusele tuleb teha ülimaid pingutusi. Tegutsemist ei saa edasi lükata ühelgi juhul - jäänud on üürike aeg, et stabiliseerida Maa kliima 1,5 kraadi juures. See võib õnnestuda vaid kohesel ja ulatuslikul tegutsemisel.
Eestimaa Looduse Fond otsib appi keskkonnast hoolivaid noori! Otsime vabatahtlikke noori (vanuses 18-30), kellele pakume võimalust osaleda rahvusvahelises toiduteemalises projektis.
Eile, 17.06.21 levis pressiteade, mis sisaldas fakitivigu ja ebakorrektset viitamist Eestimaa Looduse Fondi kestliku kala juhendi soovitustele. Eestlaste lemmikkalad ahven, koha ja lest ei ole jõudnud ohustatud liikide nimekirja, nagu pressiteate juhtlõigus öeldakse.
Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustik (CAN Europe) kutsus aprillikuu jooksul konkursi EU Cash Awards raames huvilisi hindama ELi liikmesriikide järgmise 7 aasta rahastamisplaanide kliima- ja keskkonnasõbralikkust. 50 näite seast valiti välja nii kõige eeskujulikumad kui ka kehvemad. Eestit toodi esile nii tervitatavate kui ka taunimisväärsete plaanide eest.
Olete oodatud sel kolmapäeval, 14. aprillil kell 11-12.30 toimuvale veebiseminarile "Kes hoiab tulevikus metsa püsti?", mis toob fookusesse metsade käekäigu ning tutvustab loodussõbralikku metsamajandamist.
Värske uuring toob välja, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades tehakse üha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades üha leebemaks muudetud raiepiirangud. Olukorra parandamiseks on tarvis kaardistada kõik veel inventeerimata loodusdirektiivi metsaelupaigad, seada kaitsealadel elupaiku paremini hoidvad raietingimused ja vähendada raiesurvet Eesti metsades, sh kaitsealadel. Uuringu raporti leiad siit.
Sel aastal jõuame meie mere kaitsel olulise verstapostini: Läänemere kaitse tegevuskava uuendamiseni. Täna, Helsinki Komisjoni (HELCOM) 42. istungil, kutsuvad keskkonnaühendused taas Läänemere-äärseid riike üles võtma vastu ambitsioonika kava ja seda ka sama tegusalt täitma. Kava peab hõlmama tegevusi kõigi Läänemere keskkonnaseisundi ohutegurite maandamiseks ja saavutama selle, mida praegu kehtiv tegevuskava ei suutnud [3]. Senine tegevuskava ja selle täitmine ei ole suutnud tagada Läänemere rahuldavat keskkonnaseisu. Mõningat edu taimetoitainete ja mürkkemikaalide merre jõudmise piiramisel on saavutatud, kuid see on kaugelt ebapiisav mere hea seisundi taastamiseks.
Eestimaa Looduse Fondil (ELF) täitub täna, 1. veebruaril 30. tegutsemisaasta. Looduskaitsele pühendunud ekspertorganisatsioon tähistab sünnipäeva loodusmatkade, raamatunäituse ning teiste sündmustega läbi terve aasta. Juubeli puhul kogutakse annetusi looduse heaks, täpsemalt metsade loodusväärtuste kaardistamiseks.
ELF otsib oma meeskonda
JUHTI-KOORDINAATORIT*
Huvilised on oodatud jaanuari lõpus ning veebruari alguses märgalade päeva puhul toimuvatele loodusmatkadele. Matkajuhid korraldavad 50 matka Eesti märgaladele, millest paljud on arvestatud rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk Ramsari alade hulka. Infot matkade ja registreerumise kohta leiab siit: www.loodusturism.com/margaladepaev
Hea sõber ja loodushuviline!Eestimaa Looduse Fond (ELF) tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva. Sünnipäeva puhul korraldame aasta jooksul mitmeid matku, mis ühe või teise nurga alt ELFi tegevusega seotud. Juba läbi aastakümnete on üks ELFi fookusteema olnud märgalad ning nende kaitse - nõnda on igati sobilik astuda esimesena just sohu. Et oleme viimastel aastatel viit suurt kuivendatud sooala taastanud, siis korraldame esimesed kaks matka just sootaastamisaladele ja nende ümbruskonda: Feodorisoosse (30.01) ja Ohepallu (06.02). Samuti toimuvad mitmed kogukondlikud matkad Natura 2000 aladele.
Panime Eestimaa Looduse Fondi mereporgrammi ja Puhta Läänemere Ühenduse (CCB) ja WWFi Läänemere keskkonnaprogrammi (BEP) ekspertidega kirja seitse soovi ja soovitust Läänemere olukorra parandamiseks. Kuigi keskkonnaühenduste soovitused on keskkonnaministeeriumile edastatud juba möödunud aasta lõpul, siis loodame, et soovitused Läänemere olukorra parandamiseks jõuavad ka koalitsiooniläbirääkimiste lauale.
Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) nõukogu valis detsembris toimunud koosolekul kaks uut liiget - maastikuökoloog Helen Sooväli-Seppingu ning kirjanik Jan Kausi. Nõukogu liikme volitused lõppesid Anneli Palol ja Rainer Nõlvakul ning omal soovil lahkus Peep Mardiste. Praeguste ja endiste nõukogu liikmetega saab tutvuda siin.
Ida-Virumaa roheplaani taastuvenergia ja energiatõhususe ettepanekud on ekspertide poolt valmis saanud ning neile oodatakse tagasisidet eelkõige Ida-Virumaa kohalikult kogukonnalt. Tagasisidet kasutatakse roheplaani järgmiste etappide koostamisel 2021. aastal.
Detsembri alguses pani Eesti Valitsus paika jaotuse ja üldprintsiibid, mille alusel kasutada välistoetuseid, sealhulgas õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) rahastust. Selle käigus otsustas valitsus taotleda Euroopa Komisjonilt ka õiglase ülemineku piirkonna laiendamist Ida-Virumaaga piirnevatele maakondadele. Otsus tuli paljudele osapooltele ebameeldiva üllatusena.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Puhta Läänemere Ühenduse (CCB) ja WWFi Läänemere keskkonnaprogramm (BEP) eksperdid panid teist aastat üheskoos kirja oma uusaastasoovid ja -soovitused Läänemere olukorra parandamiseks. Tänavune kiri keskkonnaministeeriumile keskendub Läänemere kaitse tegevuskava uuendamisele. Lähipäevil kohtuvad Helsingi Komisjoni (HELCOM) delegatsioonijuhid, et ette valmistada ministritele kinnitamiseks uus Läänemere tegevuskava. Keskkonnaühendused toovad välja seitse olulist tegevust, mida senine tegevuskava ei toeta.
Keskkonnaühendused avalikustavad täna RMK korralise FSC auditi tarvis esitatud tähelepanekud ja kommentaarid, mis viitavad jätkuvatele süsteemsetele puudustele FSC nõuete täitmisel. Muuhulgas on riigimetsas raiesse määratud kõrge kaitseväärtusega metsi, hävitatud ohustatud liikide elupaiku, puudulik on kuivendussüsteemide rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine, samuti esineb probleeme suhtluses huvigruppidega.
Mullu kevadel oli eestimaalastel esimest korda võimalus osaleda üle-eestilises nurmenukuvaatluses „Eesti otsib nurmenukke“, mille raames laekus andmeid enam kui 200 000 nurmenuku õie kohta ligikaudu 1700-st nurmenukupopulatsioonist. Tänaseks on suurima nurmenukuvaatluse andmete põhjal avaldatud teadusartikkel rahvusvahelises ajakirjas Journal of Ecology.
Tänavuse Arvamusfestivali Põhiseadus 100 alal tuleb teiste seas arutlusse ka Ida-Virumaa tulevik. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) korraldatav arutelu “Kaasamine versus koosloome: kuidas saavutada kõigiga arvestav õiglase ülemineku protsess Ida-Virumaal?” keskendub parima võimaliku kaasamisvõimaluse otsingule. Arutelu toimub täna, 15.08 kell 16 Vallimäel ning on nii otse- kui ka järelvaadatav.
Mitu olulist Läänemere kalapopulatsiooni on endiselt kriisis. Eestimaa Looduse Fond koos teiste Läänemere riikide keskkonnaorganisatsioonidega saatsid pöördumise Euroopa Liidu ministritele, kus kutsutakse üles kriitilises seisus kalapopulatsioonidele taastumiseks aega andma, lõpetama ülepüük ja keskenduma Läänemere ökosüsteemi hoidmisele. Olukorra parandamiseks tuleb tugineda teadlaste nõuannetele ja peatada 2021. aastal Läänemere läänepoolse heeringapopulatsiooni ja idapoolse tursapopulatsiooni püük.
Sel suvel ootab Eestimaa Looduse Fond (ELF) maaelu ja pärandkultuuri huvilisi kümmekonnale pärandkultuuri tutvustavale niitmistalgule Setomaast Tallinnani. Erinevates paikades üle Eesti toimuvatel üritustel õpitakse vikatit käsitsema ja vikatiga niitma, viiakse läbi töötube nii suurtele kui väikestele.
Igal aastal toimuv massiline konnade kevadränne on sobiva ilma tõttu alanud, mis tähendab kahepaiksete sattumist sõiduteedele. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) autojuhte üles võimalusel vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne 4–5 ööd, külmade ilmade puhul rändeaeg pikeneb.
Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.
Eesti esimene avalik nahkhiirekaamera alustas ülekannet, mille vahendusel saab jälgida Piusa koobastes talvituvaid tiigilendlasi. Videoülekanne sisaldab ka nahkhiiredetektori abil kuuldavaks tehtud ultrahelisid. Looduskaamera pilti näeb Eestimaa Looduse Fondi YouTube kanalil ja Looduskalendri vahendusel.
Sel nädalal peetud rahvusvahelise vabatahtlike päeva puhul toimus eile Tartus Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänuüritus looduskaitse vabatahtlikele ja toetajatele. Üritusel anti üle tunnustused silmapaistvatele looduskaitse vabatahtlikele, kes on 2019. aasta jooksul märkimisväärselt enda aega ja oskusi looduse hüvanguks kasutanud.
Eestimaa Looduse Fond toob vaatajateni dokumentaalfilmi „ARTIFISHAL“, mis räägib kasvandusest pärit kala mõjust loodusele. Uuriv dokumentaal vaatab kriitiliselt otsa arvamusele, et tehislikud lahendused aitavad taastada hävinenud kalapopulatsioone. Film näitab, kuidas kalakasvandused ja kala taastootmiskeskused on mõjutanud lõhe looduslikku populatsiooni üle maailma. Head kavatsused on sillutanud teed väljasuremise suunas ning sellel on kõrge hind – nii looduslikult, majanduslikult kui ka kultuuriliselt.
Euroopa Komisjoni kõige värskem ettepanek 2020. aasta püügivõimaluste kohta ei vasta juriidilistele kokkulepetele, mis on vastu võetud Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika (ÜKP) raames. Kogu vastutus lasub nüüd kalanduse eest vastutavatel ministritel. Just nemad teevad viimase otsuse järgmise aasta Läänemere iga-aastase lubatud kalapüügikoguse kohta.
Sellel aastal on konkursi „Läänemere-sõbralik talunik“ võitja teravilja- ja loomakasvatusega tegelev Saareõue OÜ. Pärnumaal tegutsevale pereettevõttele tõid võidu läbimõeldud mahetootmine ja sõnnikukäitlemisse tehtud investeeringud, mis vähendavad merre ja teistesse veekogudesse jõudvate liigsete toitainete hulka.
Täna koguneb enam kui poolsada vabatahtlikku talgulist Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel Alam-Pedja looduskaitsealale suvekooli Palupõhja haruldast puisniitu hooldama. Sündmuse üks tipphetk on pühapäeval toimuv vikatiga niitmise võistlus ja pärimuspäev Tartus, kuhu on oodatud kõik huvilised.
14. juulil toimub Tartus esimest korda Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel niitmisvõistlus ja pärimuspäev. Lisaks niitmisoskuste harjutamisele ja võistlemisele on võimalus õppida ka teisi traditsioonilisi oskusi ning tutvuda rahvapillide ja looduskaitsega. Väiksemad pereliikmed saavad osa orienteerumismängust ja Pokumaalt on külas Puuko koos pokudega. Nii võistlusel kui ka õpitubades osalemine on tasuta.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Pokumaa kutsuvad kõiki huvilisi loodussõbralikule metsandusele pühendatud loodusrajale - Laanetarga rajale. Ainulaadne õpperada Eestis vaatleb metsa terviklikult, lähtudes metsa erinevatest väärtustest. Rajal saadab külastajaid Puuko, kes räägib audiogiidi vahendusel nii Pokumaa metsadest, selle elanikest kui ka püsimetsandusest.
Pokumaa ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsuvad kõiki huvilisi 30. märtsil loodussõbraliku metsanduse päevale, kus muuhulgas tutvustatakse püsimetsanduse võtteid.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.
Täna kogunesid Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi kohalikud võitjad Rootsis Jönköpingis toimuval suurel Elmia põllumajandusmessil, et kuulutada välja tänavune rahvusvaheline võitja. See suur tunnustus läks sel korral Poola, kuid Eestit esindav Pajumäe talu ja selle peremees Viljar Veidenberg paistsid konkursil hästi silma ja pälvisid rahvusvaheliselt žüriilt kiidusõnu.
Homme, 23. oktoobril arutatakse Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise võimaluste üle. Keskkonnaühendused tunnustavad rahvasaadikuid otsuse eest teemat käsitleda ning panevad neile südamele, et hiljuti avaldatud hoiatava IPCC kliimaraporti valguses on iseäranis oluline võtta juba täna selge suund põlevkivienergialt taastuvenergiale üleminekuks.
Täna algas kolmepäevane looduskaitse vabatahtlikele pühendatud rahvusvaheline konverents Tartus, kuhu kogunes suur hulk iga päev Euroopa looduse tarvis töötavate vabatahtlikega tegelevate organisatsioonide esindajad ja vabatahtlikud. Konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond koos NEEMO-ga.
Täna, 19. juulil koguneb enam kui poolsada vabatahtlikku talgulist Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel Alam-Pedja looduskaitsealale suvekooli Palupõhja haruldast puisniitu niitma. Sündmuse üheks tipphetkeks on laupäeval toimuv võistuniitmine.
Järjekorras viies Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute suvekool toob 19.-22. juulil talgusõbrad Alam-Pedja looduskaitsealale Palupõhja, et üheskoos vikatitega puisniidul heina niita, töötegemise vahele harivates töötubades osaleda ja pärimusmuusikat ning piirkonna mitmekesist loodust nautida.
Täna, 28. aprillil tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Tallinna Loomaaed kutsuvad kõiki konnasõpru sel puhul loomaaeda konnadega lähemat tutvust tegema ning töötubades ja mängudes osalema. Lisaks korraldab ELF konnapäeva puhul videovõistluse „Krooksuv konn“, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised.
Käes on talgukevad – täna algab talgute kirjapanek maikuu esimesel laupäeval, 5. mail peetavale üle-eestilisele Teeme Ära talgupäevale. Tänavune talgukevad tuleb Eesti juubelisünnipäeva ja kultuuripärandi hõnguline, kutsudes kõiki inimesi ja organisatsioone tegema talgutel osalemisega kingituse Eestile ning aitama kaasa elu edenemisele nii maal kui ka linnas. Talguid saab kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee.
Täna, 2. veebruaril tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub sel puhul kõiki üles õppima Eesti soode kohta midagi uut või meenutama juba tuttavat. Soohuvilised on oodatud tutvuma kodulehel soo.elfond.ee ajalooliste fotode, pentsikute faktide ning õppefilmidega Eesti soodest. Ajavahemikus 10.00-16.45 saab läbi kaamerasilma osaleda Tartus toimuval sookonverentsil, ülekannet näeb aadressil www.uttv.ee
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub 20.-23. juulil kõiki looduse- ja pärandkultuurisõpru Alam-Pedja looduskaitsealal toimuvasse suvekooli, kus haruldasel puisniidul tehakse käsitsi heina ning toimuvad loengud, Ööülikooli rännak, loodusretk ja pärimusmuusikaõhtu. Oma õla saab sündmusele alla panna Hooandjas.
Seoses Emajõe ja Tartu lähistele planeeritava suure puidurafineerimistehasega seisab Eesti ühiskonnal lähiaastatel ees oluline otsus – tuleb selgitada võimalikult täpselt, millised mõjud kaasnevad tehase ehitamisega loodusele ja elukeskkonnale, ning otsustada, kas need kaaluksid üles potentsiaalse kasu riigi majandusele.
Euroopa suurima kliima- ja energiateemadega tegeleva koostöövõrgustiku CAN Europe eestvõttel toimus 10. aprillist kuni 8. maini avalik hääletus, et valida välja Euroopa suurimad fossiilkütuste kasutamise toetajad, kes kahjustavad oma tegevusega keskkonda. Eesti valitsus pälvis täna Brüsselis toimunud auhinnatseremoonial põlevkivi kaevandamistasude alandamise eest Räpase Maksukingituse kategoorias teise koha.
ELF kutsub alanud nädalal kõiki sooretkele ning soopilte ja -lugusid jagama, et tähistada 2. veebruaril peetavat ülemaailmset märgalade päeva. Eestimaalastel on põhjust oma soode üle uhkust tunda.
Eile, 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogu toetas range kaitse töörühmas kokkulepitud tegevusplaani salu- ja laanemetsade kaitseks. Ühenduste hinnangul on nõukogu toetus oluline samm metsade elurikkuse kaitsel. Tegevusplaani elluviimine eeldab järgmisi samme keskkonnaministrilt ja valitsuselt.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700-eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 9. jaanuarini aadressil elf@elfond.ee.
Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium anti üle täna Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.
Keskkonnaühenduste koda valis 2014. aasta olulisimaks keskkonnateoks Nabala-Tuhala ja Ropka-Ihaste looduskaitsealade moodustamise. Keskkonnavaenulikeima teo tiitli pälvis Eesti Keemiatööstuse Liit oma kampaaniaga „Meie õnn on meie maavarad“.
Scythris penicillata, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis, sai liblikauurijatelt eestikeelse nime. Alpi-tumekoiks ristitud ohustatud liblika kaitset saab toetada annetuskaardi kinkimisega.
Äsja valminud annetuskaardi kinkimisega saab toetada ohustatud liblikat, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis. Vabatahtlikust kunstniku Maria Karolini illustratsioonidega kaart pakub alternatiivi asjade kinkimisele.
Eesti Keskkonnaühenduse Koja (EKO) liikmed annavad täna, 3. detsembril keskkonnaminister Mati Raidmale üle värskelt koostatud poliitikasoovitused.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700-eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil . elf@elfond.ee
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub huvilisi mereelustiku teemalisele seminarile “Kuidas kirjeldada nähtamatut: vaateid mereelanike argipäeva”, mis toimub 25. novembril kell 10.30-16.00 Tallinna sadamas Tallinki laeval Victoria (D-terminal).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) leiavad, et Eesti Keemiatööstuse Liidu alustatud maavarade kampaania eesmärk on avalikkuse eksitamine ja otsusetegijate mõjutamine taganemaks põlevkivi efektiivsemat kasutust ja seeläbi põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamist õhutavatest ning riigi ressursitulu suurendavatest otsustest.
Vabaühendused kohtuvad täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega, et tutvustada oma seisukohti põlevkivi keskkonnatasude ja kaevanduste planeerimise küsimustes. Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maavarade Ühing leiavad, et põlevkivi tasude määr peab olema tänasest oluliselt kõrgem, et olla kooskõlas tööstuse keskkonnamõjude ning kodanike huvidega. Kohtumisel esitlevad Keskkonnaõiguse Keskuse juristid ettepanekuid maavarade kasutuse paremaks korraldamiseks riiklikul tasandil.
Maailma Looduse Fond (WWF) kuulutas täna Varssavis välja rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014, milleks osutus Mežacīruļi talu Lätis, mida peavad Juris Cīrulis ja Vija Cīrule. Eestit esindas üheksa riigi vahelisel konkursil kohaliku vooru võitja Aivar Pikkmets Mätiku talust.
ELF kutsub loodusesõpru toetama nahkhiirte kaitset ning Teeme Ära talgupäeva. Tänavu saab “Ma armastan aidata!” annetuskeskkonnas toetada nii ülekande kui ka kogutud preemiapunktidega kahte ELFi ettevõtmist: Teeme Ära talgupäeva ning aktsiooni “Aita kaitsta nahkhiiri!”. Infot ettevõtmiste ja annetamise võimaluste kohta leiabhttp://www.swedbank.ee/armastanaidata
Keskkonnaühendused saatsid eile majandus- ja taristuminister Urve Palole pöördumise palvega arvestada energiapoliitika kujundamisel majandushuvide kõrval ka põlevkivitööstuse ulatusliku keskkonnamõjuga. Pöördumise allkirjastanud Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) rõhutavad vajadust põlevkivi kaevandamise tasude tõstmiseks ning jätkusuutliku valdkondliku arenguplaani koostamiseks.
ELF kutsub huvilisi kuulama ja kaasa rääkima Rohelise Värava keskkonnalavale, kus toimuvad arutelud laupäeval, 16. augustil 2014. Arutelud toimuvad Arvamusfestivali raames Paide Vallimäel. Rohelise Värava laval toimub alates kella 13.00 neli päevakajalist keskkonnateemalist arutelu (kava vt all), kus löövad kaasa esinejad mitmetest organisatsioonidest. Mõtteid saavad jagada kõik kohalolijad!
Täna, 12. juunil kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt. Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.
ELFi 15. talgusuvi on alanud. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida rohkem kui 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esmakordselt huvilisi ka piiri taha Lätti.
Sellel aastal toimunud konnatalgute „Konnad teel(t)“ käigus päästeti praeguseks laekunud andmete kohaselt 15 677 kahepaikse elu. Paljudes Eesti paikades toimus 6. aprillist kuni 9. maini 26 päästeaktsiooni, mil vabatahtlikud aitasid üle maanteede kevadisel rändel olnud konni ja vesilikke.
SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitleb täna ja homme uut raamatut "Metsasõbra meelespea". Värsket raamatut tutvustavad üritused toimuvad täna, 7. mail kell 16 Tartu Loodusmajas (Lille 10) ja homme, 8. mail kell 16 RMK peamaja aatriumis (Toompuiestee 24, Tallinn).
Laupäeval, 3. mail tõotab tulla sobiv talguilm igas Eestimaa nurgas. Reede hommikuse seisuga toimub Teeme Ära talgupäeva raames 1713 talgut, millel osalemiseks on end kirja pannud juba üle 19 000 talgulise ja neid lisandub pidevalt. Kõik vajalikud ettevalmistused talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kes otsustab talgutele tuleku viimasel hetkel, saab end talguveebi aadressilkirja panna reede õhtuni või laupäeval lihtsalt talgutele tulla. www.teemeara.ee
Ecoprint AS andis nädala alguses ELFile üle 1000-eurose toetuse, mis on kogutud kampaania käigus üheskoos Ecoprindi klientidega.
Kutsume kõiki huvilisi 22. aprillil 2014 kell 16:00 Rahvusraamatukogu auditooriumis (Tõnismägi 2) toimuvale projekti „Eesti merealade planeerimiseks looduskaitselise teabe koondamine, sh territoriaalmere mereelupaikade modelleerimine" seminarile.
Vaatamata üsna jahedale aprillikuule kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressilomale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt. www.teemeara.ee
Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse. Kolmandat aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond koos vabatahtlikega konnatalguid „Konnad teel(t)“, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.
Ka tänavu on enne suvist talguhooaega põhjust pliiatsi järele haarata, sest ELFi talgute teema-aasta algab nagu mullugi suure logo otsimise tähe all.
Eestimaa Looduse Fond (ELF), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ning Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) sõlmisid koostööleppe, et suurendada ühiskonna kaasatust Eesti looduslike maavarade kaevandamise otsustesse. Kodanikuühenduste hinnangul tuleb kaevanduste planeerimise ja rajamise otsustamisel kaasata rohkem osapooli ning muuta kogu protsessi läbipaistvamaks. Olukorra parandamiseks asuvad kolm ühendust järgnevatel aastatel kohalikke kogukondi toetama.
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ekspert Lauri Lutsar avastas märtsi keskpaigas, et käimas on renoveerimistööd Narva Victoria bastioni kasemattides ja püssirohukeldris, kus samal ajal talvitavad nahkhiired. Kaks neist leiti surnult, üks hinge vaakumas. Tõenäoliselt on hukkunud nahkhiiri rohkem, osa neist võib olla elusalt kinni müüritud. ELF peab hoolimatut käitumist kaitsealuste nahkhiirte suhtes lubamatuks ning nördimust tekitavaks.
Keskkonnaühendused ja teadlased möönsid Tartus toimunud ümarlaual, et praegune metsanduspoliitika ei ole jätkusuutlik, raiemahtude tõus seaks paljud loodusväärtused tõsisesse ohtu.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotluste esitamise uus tähtaeg on 31. märts. Taotlusi ootame aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) saatsid eile Rail Balticu planeerimise töörühmale ühise kirja, milles rõhutavad vajadust jätkata raudteetrassi asukohavalikul erinevate alternatiivide kaalumist. Organisatsioonide hinnangul oleks eelistatava asukoha valik praeguses etapis ennatlik ning õigusvastane.
Täna, 2. veebruaril tähistatakse üle maailma märgalade päeva, mille keskne teema on sel aastal märgalad ja põllumajandus. Põllumajanduse ja märgalade seostest ning mitmetest köitvatest ettevõtmistest räägitakse lähemalt 6. veebruaril Tartu loodusmajas toimuval seminaril “Eesti märgalad 2014”. Samas kuulutatakse välja Eesti ühe olulisima märgala Alam-Pedja looduskaitseala 20. aastapäev.
Aastatel 2012-2013 viidi Maailma Looduse Fondi (WWF) ja ELFi eestvedamisel Eestist Kirde-Poolasse neli loodusest püütud ilvest eesmärgiga aidata taastada sealset elurikkust. Praeguseks elavad kaks emast ilvesest Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsades ja nende ümbruses, ühe isase elukoht on teadmata ning üks isane heitis hinge.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale.
