Konnad ja teised kahepaikseid talvituvad veekogudes või maasse kaevunult. Kui saabub kevad, siis konnad ärkavad ja neil tekib vastupandamatu soov suunduda veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Nii on nad enda sigimispaikadesse rännanud juba ammu enne seda, kui inimesed rajasid maanteed.
ELF koos partneritega korraldab juba 2012. aastast konnade abistamise aktsiooni „Konnad teel(t)“. Üle terve Eesti päästetakse vabatahtlike abiga kevadise massrände ajal konnatalgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning tehakse ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist.
Et päästa võimalikult palju kahepaikseid autorataste all hukkumise eest, tuleks maanteede kavandamisel arvestada rändeteedega - luua spetsiaalsed teealused läbipääsud. Senikaua kuni need võimalused puuduvad, saab probleemi leevendada vabatahtlike abiga, kes aitavad konnadel üle tee jõuda.
Selleks on vaja teada kohta, kus konnad maanteed ületavad ja hulgaliselt hukkuvad. Äkki oled juba varem oma kodukandis selliseid kohti märganud? Kui, jah, siis pole midagi muud, kui kutsu oma paar täisealist sõpra endaga kaasa ja aita kahepaiksed üle tee.
Tavaliselt hakkavad konnad kevadel rändama aprilli lõpus, kuid kõik oleneb ilmast: vajalik on vähemalt 5 kraadine plusstemperatuur hilisõhtul, kaasa aitab väike vihm. Päeva lõikes liiguvad konnad päikeseloojangust alates 2-4 tunni jooksul, rände tippaeg on kuskil kella 22-23 vahel õhtul.
