Kõik uudised
.jpg)
Elurikkuse ja ökosüsteemide eksperdi Madli Linderi koostatud töö “Põhja-Pärnumaa maismaatuuleparkide keskkonnamõju hinnangute analüüs” toob peamisena välja, et jätkuvalt on keskkonnamõju hindamised suuresti konkreetse arenduse põhised ja puudu on suur pilt – millist koosmõju erinevas menetlusstaadiumis ja juba ka ellu viidud arendused, nii taastuvenergia kui ka muu tööstus, tee-ehitus jmt, elurikkusele ja ökosüsteemidele omavad. „Samas on ka kohapõhiseid hinnanguid võimalik täpsustada – erinevate elurikkust ja ökosüsteeme ja nende hüvesid iseloomustavate ruumiandmestike kättesaadavus on järjest parem. Siin on suur edasine roll ka riigil – vajalik on sõnastada selged põhimõtted ja juhised ning pakkuda sobivad tööriistad hinnangute ja ka võimalikult detailsete kohapõhiste, kuid tervikut, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid arvestavate arvutuste tegemiseks. Põhja-Pärnumaa oli selle valdkonna keerukuse iseloomustamiseks hea näide, pakkudes tervet hulka lahendamist ja kompromisse nõudvaid konflikte tuuleparkide arendamisega kaasnevast rohevõrgustiku maahõivest kuni konkreetsete liikide elupaigakasutusega seonduvate küsimusteni,” selgitas Linder.
„Eestimaa Looduse Fond toetab üleminekut taastuvenergiale, ent üleminek peab toimuma keskkonnasäästlikult ega tohi sündida loodusväärtuste ja elurikkuse hinnaga. Üks peamisi kohti planeeringuprotsessis selle tagamiseks on keskkonnamõjuhinnangud, mis peavad toetuma aja- ja asjakohastele teadusuuringutele, et anda soovitusi keskkonnaseisundit minimaalselt mõjutava lahenduse kohta. Analüüsi tulemused ei anna paraku kindlustunnet, et taastuvenergiaarenduste mõjud oleksid piisava hoolikusega läbi kaalutud. Samal ajal on KMH üks eesmärke anda otsustajatele teavet kavandatava tegevuse ja selle mõju kohta,” ütles ELFi juhatuse liige Joonas Plaan.
ELF: riik peab tuuleparkide planeerimisel tagama rohevõrgustiku säilimise
Eestimaa Looduse Fond (ELF) avalikustas täna analüüsi, milles juhitakse tähelepanu Põhja-Pärnumaa valda planeeritavate tuuleparkide näitel keskkonnamõju hindamiste (KMH) puudujääkidele. Analüüsitud mõjuhinnangutest selgub, et arenduste keskkonnamõju hindamiste praktikad ei anna selget vastust tuuleparkide keskkonnamõjust ning vajavad seega parandamist.
Eesti on võtnud suuna taastuvenergia arendamiseks, et tagada energiajulgeolek ja täita 2030. aastaks seatud taastuvenergia arendamise eesmärgid. Nende saavutamise selgrooks on uute tuuleparkide arendamine. Paraku näitab Põhja-Pärnumaa valla tuuleparkide põhjal tehtud pilootanalüüs mitmeid puudujääke tuulepargiarenduste keskkonnamõju hinnangutes.
Elurikkuse ja ökosüsteemide eksperdi Madli Linderi koostatud töö “Põhja-Pärnumaa maismaatuuleparkide keskkonnamõju hinnangute analüüs” toob peamisena välja, et jätkuvalt on keskkonnamõju hindamised suuresti konkreetse arenduse põhised ja puudu on suur pilt – millist koosmõju erinevas menetlusstaadiumis ja juba ka ellu viidud arendused, nii taastuvenergia kui ka muu tööstus, tee-ehitus jmt, elurikkusele ja ökosüsteemidele omavad. „Samas on ka kohapõhiseid hinnanguid võimalik täpsustada – erinevate elurikkust ja ökosüsteeme ja nende hüvesid iseloomustavate ruumiandmestike kättesaadavus on järjest parem. Siin on suur edasine roll ka riigil – vajalik on sõnastada selged põhimõtted ja juhised ning pakkuda sobivad tööriistad hinnangute ja ka võimalikult detailsete kohapõhiste, kuid tervikut, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid arvestavate arvutuste tegemiseks. Põhja-Pärnumaa oli selle valdkonna keerukuse iseloomustamiseks hea näide, pakkudes tervet hulka lahendamist ja kompromisse nõudvaid konflikte tuuleparkide arendamisega kaasnevast rohevõrgustiku maahõivest kuni konkreetsete liikide elupaigakasutusega seonduvate küsimusteni,” selgitas Linder.
„Eestimaa Looduse Fond toetab üleminekut taastuvenergiale, ent üleminek peab toimuma keskkonnasäästlikult ega tohi sündida loodusväärtuste ja elurikkuse hinnaga. Üks peamisi kohti planeeringuprotsessis selle tagamiseks on keskkonnamõjuhinnangud, mis peavad toetuma aja- ja asjakohastele teadusuuringutele, et anda soovitusi keskkonnaseisundit minimaalselt mõjutava lahenduse kohta. Analüüsi tulemused ei anna paraku kindlustunnet, et taastuvenergiaarenduste mõjud oleksid piisava hoolikusega läbi kaalutud. Samal ajal on KMH üks eesmärke anda otsustajatele teavet kavandatava tegevuse ja selle mõju kohta,” ütles ELFi juhatuse liige Joonas Plaan.
Plaani sõnul on ELFi soov taastuvenergia arenduste protsessi muuta kvaliteetsemaks, loodust arvestavamaks.
- ELF on edastanud analüüsi Põhja-Pärnumaa vallale ning tutvustab selle tulemusi vallavolikogu tänasel, 15. aprilli istungil. Istung algab kell 14 ning seda saab jälgida otseülekandes: pparnumaa.ee/vald-uudised-ja-kontakt/vallavolikogu/istungid-ja-eelnoud
Analüüsi tellis Eestimaa Looduse Fond ja selle eesmärk oli hinnata keskkonnamõju hinnangute piisavust eelkõige maastike sidususe ja ökosüsteemiteenuste vaatest maismaatuuleparkide planeerimisel Põhja-Pärnumaa kui tugeva arendussurvega valla näitel.
Lisainfo:
Madli Linder, analüüsi autor, elurikkuse ja ökosüsteemide ekspert, madli.linder@gmail.com, 5534436
Joonas Plaan, ELFi juhatuse liige, joonas.plaan@elfond.ee, 5665 2979
Teate edastas: Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert, 5076 519, katre.liiv@elfond.ee
Lisainfo:
Madli Linder, analüüsi autor, elurikkuse ja ökosüsteemide ekspert, madli.linder@gmail.com, 5534436
Joonas Plaan, ELFi juhatuse liige, joonas.plaan@elfond.ee, 5665 2979
Teate edastas: Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert, 5076 519, katre.liiv@elfond.ee