search

Märgalaviljelus Baltimaades

  • Algus: 2017
  • Lõpp: 2020
  • Eesmärk:
    Hinnata kliimanutika põllumajanduse ehk märgalaviljeluse kasutusvõimalusi Baltimaades eesmärgiga vähendada kuivendatud turbaaladest lähtuvaid kasvuhoonegaaside emissioone.

Miks on tarvis tegeleda kuivendatud turbaaladega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, millest enam kui poolte olukord on halvenenud ja seda peamiselt kuivendamise tõttu. Turbaalade veerežiimi taastamise ning kliimanutika põllumajanduse (märgalaviljelus) rakendamise abiga saab piirata suurtes kogustes kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib kuivale jäänud turba lagunemise käigus. Kasvuhoonegaaside heite poolest on kuivendatud turbaalad tervikuna Eestis teisel kohal peale energeetika- ja enne transpordisektorit. Erinevatel hinnangutel on heitme maht 2-8 mln t CO2 aastas.  

Märgalaviljelus leevendab olukorda, vähendades veerežiimi taastamisega rikutud turbaaladelt lähtuvate kasvuhoonegaaside hulka (sel juhul turvas ei lagune) ning asendades fossiilsete maavarade kasutust taastuva biomassiga.

Mis on märgalaviljelus?

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.

Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.


Vaata ka:

- märgalaviljelust tutvustavat voldikut!
- fotoreportaaži märgalaviljelusest Saksamaal ja Hollandis!

ELF koordineerib ja viib ellu:

  • märgalaviljeluse teostamise hindamist Eestis. Projekti käigus viime läbi uuringu, et hinnata märgalaviljeluse teostatavust turbaaladel, taastades ühtlasi nende looduslähedase veerežiimi. Näiteks pilliroo, päideroo või paju kasvatamine ning nende kasutamine energiaallikana. Analüüside tulemused valmivad 2019. a suvel.
  • dialoogi sidusrühmadega;
  • töötubade organiseerimist;
  • kliimanutikate praktikate võimekuse suurendamist;
  • teavitust Eesti turbaalade haldamise ja põllumajanduslike reeglistike kohta. Koostame ettepanekuid hetkel uuendamisel olevate põllumajanduspoliitikate kujundamiseks.
Projekti tegevustes löövad kaasa järgmised eksperdid:
  • Jüri-Ott Salm - projektijuht, ELFi märgalade prgrammi juht
  • Kristjan Piirimäe - GIS analüüs  eesmärgiga määratleda degradeerunud turbaalade potentsiaalset kasutust, põ 
  • Aleksei Lotman - põllumajanduspoliitika
  • Kartin Ots - eksperthinnang erinevate puuliikide kasvatamiseks ennistatud veerežiimiga turbaaladel Eesti ja Läti tingimustes
  • Siim Vahtrus,  Merlyn Mannov - märgalaviljelusega seotud siseriiklikud õigusaktid ja nende rakendamine
  • Katrin Heinsoo ja Indrek Melts - EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
  • Paavo Kaimre - Ekonet Konsultatsioonid OÜ
  • Mariliis Haljasorg - kommunikatsioon    

Materjale ja artikleid

Inglisekeelsed materjalid


Projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.