Märgalaviljelus Baltimaades

Algus: 2017
Lõpp: 2023
Eesmärk: Uurida ja tutvustada märgalaviljeluse võimalusi Baltimaades eesmärgiga vähendada kuivendatud turbaaladest lähtuvaid kasvuhoonegaaside emissioone.

Miks on tarvis tegeleda kuivendatud turbaaladega?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km² turbaalasid, millest enam kui poolte olukord on halvenenud ja seda peamiselt kuivendamise tõttu. Turbaalade veerežiimi taastamise ning kliimanutika põllumajanduse (märgalaviljelus) rakendamise abiga saab piirata suurtes kogustes kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib kuivale jäänud turba lagunemise käigus. Kasvuhoonegaaside heite poolest on kuivendatud turbaalad tervikuna Eestis teisel kohal peale energeetika- ja enne transpordisektorit. Erinevatel hinnangutel on heitme maht 2-8 mln t CO2 aastas.

Märgalaviljelus leevendab olukorda, vähendades veerežiimi taastamisega rikutud turbaaladelt lähtuvate kasvuhoonegaaside hulka (sel juhul turvas ei lagune) ning asendades fossiilsete maavarade kasutust taastuva biomassiga.

Mis on märgalaviljelus?

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.

Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist.

Materjale ja artikleid

Märgalaviljelust tutvustav voldik
märgalaviljeluse võimalusi tutvustavat video
Poliitikasoovitused 2020 - ÜPP ja märgalaviljelus
Teostatavusuuring. Märgalaviljeluse rakendamine Baltimaades. Koostajad: A. Haberl, J. Peters, J.-O. Salm ja W. Wichtmann. 2019
Märgalaviljeluseks sobivad kultuurid Eestis. Koostajad: K. Heinsoo, I. Melts. 2019
Puistute kasvatamise tasuvusanalüüs jääksoos. Koostaja: P. Kaimre. 2019

Märgalaviljeluse võimalused ja väljakutsed Eestis. Õigusnormide ja strateegiate analüüs. Koostaja: Keskkonnaõiguse Keskus
Eksperthinnang taastatud veerežiimiga turvasmuldadel erinevate liikide kasvatamise võimalustest. K. Heinsoo ja I. Melts
Eksperthinnang erinevate puuliikide kasvatamiseks ennistatud veerežiimiga turbaaladel Eesti ja Läti tingimustes. K. Ots
Märgalapõllundus aitab päästa turvasmuldi ja kliimat. Artikkel Raplamaa Sõnumites
Sobivate liikide ja õigete võtete puhul kasvab mets ka seal, kus vesi liiga teeb . Artikkel Eesti Metsas.

Fotoreportaaž märgalaviljelusest Hollandis ja Saksamaal
Pööravere väljasõidu ülevaade (21.11.18)
19. juunil 2018 toimus Tallinnas märgalaviljeluse projekti avaseminar. Vaata ettekandeid SIIT!
"Märgalaviljelus Eestis. GIS analüüs". Koostaja: K. Piirimäe

Inglisekeelsed materjalid

Paludiculture in the Baltics - GIS Assessment report. K. Piirimäe, J.-O. Salm, J. Ivanovs, N. Stivrins, E. Greimas, L. Jarašius, N. Zableckis, and A. Haberl
Paludiculture – opportunities and obstacles in Estonia. Estonian Environmental Law Center
Analysis of legal rules and strategies in Baltic States. Synthesis for general conclusions. Estonian Environmental Law Center
Legal analysis about national legislation and implementation paludiculture in Lithuania. Romualdas Zemeckis (also available in Lithuanian)
Legal analysis about national legislation and implementation paludiculture in Latvia. Ilze Ozola (also available in Latvian)
Uuring "Economic incentivesfor climate smart agriculture on peatlandsin the EU"

Projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ (2017-2020) ja selle jätkuprojekti (2022-2023) toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.