Märgalaviljelus Baltimaades
Miks on tarvis tegeleda kuivendatud turbaaladega?
Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2
turbaalasid, millest enam kui poolte olukord on halvenenud ja seda peamiselt
kuivendamise tõttu. Turbaalade veerežiimi taastamise ning kliimanutika
põllumajanduse (märgalaviljelus) rakendamise abiga saab piirata suurtes
kogustes kasvuhoonegaaside heidet, mis tekib kuivale jäänud turba lagunemise
käigus.
Kasvuhoonegaaside heite poolest on kuivendatud turbaalad tervikuna Eestis teisel kohal peale energeetika- ja enne transpordisektorit. Erinevatel hinnangutel on heitme maht 2-8 mln t CO2 aastas.
Märgalaviljelus leevendab olukorda, vähendades veerežiimi taastamisega rikutud
turbaaladelt lähtuvate kasvuhoonegaaside hulka (sel juhul turvas ei lagune)
ning asendades fossiilsete maavarade kasutust taastuva biomassiga.
Mis on märgalaviljelus?
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.
Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu
kutsunud
projekti Märgalaviljelus Baltimaades.
Vaata ka:
- märgalaviljelust tutvustavat voldikut!
- fotoreportaaži märgalaviljelusest Saksamaal ja Hollandis!
- märgalaviljeluse võimalusi tutvustavat videot.
ELF
koordineerib ja viib ellu:
märgalaviljeluse teostamise
hindamist Eestis. Projekti
käigus viime läbi uuringu, et hinnata märgalaviljeluse teostatavust turbaaladel, taastades ühtlasi nende
looduslähedase veerežiimi. Näiteks pilliroo, päideroo või paju kasvatamine ning
nende kasutamine energiaallikana.
Analüüside tulemused valmivad 2019. a suvel.
dialoogi sidusrühmadega;
töötubade organiseerimist;
kliimanutikate praktikate
võimekuse suurendamist;
- teavitust Eesti turbaalade
haldamise ja põllumajanduslike reeglistike kohta. Koostame ettepanekuid hetkel uuendamisel olevate põllumajanduspoliitikate kujundamiseks.
Projekti tegevustes löövad kaasa järgmised eksperdid:- Jüri-Ott Salm - projektijuht, ELFi märgalade prgrammi juht
- Kristjan Piirimäe - GIS analüüs
eesmärgiga määratleda degradeerunud turbaalade potentsiaalset kasutust, põ
- Aleksei Lotman - põllumajanduspoliitika
- Kartin Ots - eksperthinnang erinevate puuliikide kasvatamiseks ennistatud veerežiimiga turbaaladel Eesti ja Läti tingimustes
- Siim Vahtrus,
Merlyn Mannov
- märgalaviljelusega seotud siseriiklikud õigusaktid ja nende rakendamine
-
Katrin Heinsoo ja Indrek Melts - EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
- Paavo Kaimre - Ekonet Konsultatsioonid OÜ
- Mariliis Haljasorg - kommunikatsioon
Materjale ja artikleid
Inglisekeelsed materjalid
Projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ toetab Euroopa
Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.
