Kõik uudised

Märgalaviljelus - näiteid kahjustatud turbaalade nutikast kasutusest Saksamaal

03. november 2022
Maaelublogi
Kas teate, milline looduslik “tehnoloogia” aitab kõige paremini kliimamuutusi leevendada? Märjad turbaalad, näiteks sood ja soometsad. Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 ehk ligi 8 Saaremaa jagu turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad ja hoidjad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on aga metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad ja kliimamuutuse hoogustajad, kuna turba lagunedes tekib suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui kogu transpordisektor.
Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada ja kliimasõbralikumaks muuta on märgalaviljelus. Kui kahjustatud turbaaladel veerežiim taastada, saab seal tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. Märgalaviljeluse saadusi saab kasutada näiteks kütteks, ehitusmaterjalina, loomasöödana, inimeste toiduks ja raviks (marjad, ravimteed) jne. 

Maaeluminister Urmas Kruuse ütles 28. okt 2022, et kliimaeesmärkide täitmisel tuleb silmas pidada põllumajanduse konkurentsivõimet ja toidujulgeoleku säilitamist, samuti rakendada taastava põllumajanduse, märgalaviljeluse ja maaharimispraktikaid, mis suurendavad süsiniku sidumist mullas. Samuti tuleb uurida, kuidas praktikate muutus saab aidata kaasa põllumajandussektori konkurentsivõimele. Võimalusi märgalaviljelusele üleminekuks nähakse ette ka 2021. a keskkonnaministeeriumi tellitud uuringus “Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050”

Kui Eestis on märgalaviljelus veel vähelevinud, siis Saksamaal kogub see üha hoogu. Just Saksaamaal käisimegi 2022. aasta sügisel märgalaviljeluse näiteid uudistamas. Saksamaal on kahjustatud märgalasid taas kasutusse võetud ja aladelt pärit saadusi kasutatud juba mitukümmend aastat. Järgnevalt jagame noppeid nendest kogemustest.

Märgalaviljelus võiks muutuda üha tavapärasemaks. Mecklenburg-Vorpommeri liidumaa pilootprojekti (2021-2030) eesmärk on üha laialdasem märgalaviljelus. Selleks katsetatakse ja uuritakse teaduslikult suurtel aladel, kuidas maad harida, milliseid ning kuidas taimi kasvatada. Samuti püütakse kõrvaldada takistusi tootmisahelates. Mecklenburgi idaosas taastatakse maapinnalähedane veerežiim kahel turvasmuldadel paikneval alal, Polder Bargischow-Süd ja Polder Sandhagen, et uurida ca 800 hektari suurusel alal alternatiivseid viljelusviise soomuldadel. Pildil on näha Bargischow-Süd poldrit, mille peamine eesmärk on kasvuhoonegaaside vähendamine ning liigikaitse, eriti just lindude kaitse.


Sandhageni poldril plaanitakse katsetada suure turupotentsiaaliga märgala-kultuuride kasvatamist. Lisaks uuritakse tegevuse mõju kasvuhoonegaaside heitele ja liikide mitmekesisusele.


Kasvuhoonegaaside voogude mõõtmise aparatuur ja ilmajaam märgalaviljeluse pilootalal, et hinnata olukorda märgalaviljeluse eelsetes kuivendatud alade tingimustes.

Tasakaaluniiduk on märgade alade niitmiseks väga hea ja kerge abimees. Niidukit võib kasutada liigniisketel, pehmetel, ebaühtlastel ning järsemate nõlvadega maastikel. Vajadusel saab lisada veel topeltrattad või ühe rattapaari (masina tahaosasse) Saksamaal saab küsida sellise niiduki soetamiseks ka toetust, niiduk maksab umbes 50 000 eurot.

Märgaladel saab karja pidada. Helmut Querhamer karjatab Döberitzi märjematel nõmmealadel vesipühvleid. Pühvlite karjatamine on üsna hõlbus, kuna nad ei ole väga nõudlikud loomad. Vesipühvlid peavad vastu nii Saksamaa karmimatele talvedele kui ka madalsoo tingimustele. Eestis on nende pidamine keerulisem, kuna loomade suured kõrvad võivad käreda talvega ära külmuda.

Kohalik põllumees jagab hundinuia põllu rajamise ja koristamise kogemust. Märgasid alasid majandatakse tänapäevase ning selleks sobivaks kohandatud tehnoloogiaga. Kasutatavad masinad on suhteliselt tavapärased, pikaajalise kogemuse põhjal on välja valitud oludesse kõige sobivamad lahendused sh võimalikult laiad rehvid (eelistus oleks topeltrehvid, kuid nendega ei ole Saksamaa teedel lubatud liigelda).

Hundinuia kasvatusalal uuritakse, millised hundinuia liigid või genotüübid erinevatesse asukohtadesse sobivad ning millised võiksid olla nende erinevad kasutusviisid. Proovitakse mõista, millist mõju avaldavad kohavalik ja maaharimisviisid (nt veetase, toitainete kättesaadavus, saagikoristuse režiim) viljakusele ja biomassi kvaliteedile. Kogutud andmete põhjal saab öelda, millised kulud kaasnevad üleminekul märgalaviljelusele (nt kulud ala ettevalmiseks, taimede istutamiseks, saagikorituseks, kuivatamiseks, hoiustamiseks). Samuti soovitakse välja selgitada, kuidas lõimida märgalaviljelust põllumajanduspoliitikasse, veesedadusesse, looduskaitseseadusesse ja planeerimisprotsessidesse.

Edasiselt toome välja mõned näited, kuidas märgalaviljeluse saadusi kasutada võib. Malchini soojusjaamas ootavad oma järge märgaladelt (endiselt turvasmuldadel paiknevalt ligi 400 ha poldrialalt) korjatud heinarullid. Alade saagikus on 4-5 t kuivainet hektari kohta aastas. Heinarullid lähevad 800 KW katlasse, et anda sooja umbes 500 majapidamisele, koolile ja lasteaiale. Iga-aastaselt kulub soojusjaamas umbes 6000 heinarulli kaaluga 250-300 kg. Soojusenergia hind piirkonnas on ligikaudu 50 EUR/MWh (suurusjärk on sarnane Lihulas paikneva katlamajaga). Alternatiivina saab katlas põletada ka hakkepuitu.

Malchini soojusjaam. Vasakul paiknevate mehhanismide kaudu suunatakse materjal põletusse (siniste plaatidega kaetud seade). Katlamajas töötab aastaringselt üks inimene (omanik), kes vajadusel kutsub hooajati appi veel ühe inimese.

ZELFO® tehnoloogia abil biomassi töötlemise tulemusena saadakse kõrgfibrilleeritud makro-, mikro- ja nanosuuruses tselluloosi kiud. Kõrgfibrilleeritud tselluloosi kiud on võimelised üksteise külge kõvasti kleepuma ilma lisaainete abita. Nii saab pressida sellisest tselluloosi massist nii ehitusplaate kui ka erinevaid vorme. Ettevõte arendab ja täiustab pidevalt uusi tooteid. Suurim väljakutse on tselluloosimassist saaduste laialdasem tootmine, kuna see on üpris kulukas. Teiseks väljakutseks on toormaterjali (pilliroog, hundinui, hein) hankimine ja kättesaadavus.

Pildil tutvustatakse kõrgfibrilleeritud tselluloosimassist tooteid (nt paber, erinevad ehitusplaadid, soojusisolatsioon, karbid).


Vasakul on hundinuiast heliisolatsiooni plaat ning paremal hundinuia kiududest soojusvill. Tooted on valminud käsitööna, tööstuslikule tootmisele üleminekut piirab Saksamaal praegu toormaterjali puudus.



Ettevõte Hiss Reet tegeleb pilliroost toodete turustamisega ning üldehituseks ja rookatusteks tarviliku roomaterjali vahendamisega. Materjal enamasti imporditakse Saksamaale Aasiast ja Lõuna-Euroopast, kuna kohapeal ei koguta piisavalt pilliroogu. Uue tootena tutvustati pilliroost joogikõrsi.

Pildil oleval pilootalal - turvasmuldadel paikneval poldrialal, mida varasemalt hariti rohumaana - katsetati erinevaid istutus meetodeid ja hinnati lepiku kujunemist 20 aasta jooksul. Võrreldes looduslike musta lepa metsaaladega kasvas antud alal suhteliselt vähe leppi juurde ning ka sirge tüvega puid oli vähem. Siiski olid teise rinde puud parema kvaliteediga, mistõttu on neid ka lihtsam väärindada. Õigest majandades võib liigniisketes tingimustes kasvav musta lepa mets olla tulutoov. Samal ajal aitab see vältida turba oksüdeerumist ning võimaldab isegi turbakihil pakseneda. Musta lepa puit on väärtuslik materjal tisleritööde, sisustuselementide ja mööbli valmistamiseks. Puidujääke saab kasutada ka kütteks. Probleemiks on aga metsaraie, kuna pehme pinnase tõttu on raske puid välja vedada.

Turbasambla kasvatamise katseala, kus uuritakse erinevate turbasambla liikide aastase juurdekasvu võimekust.

Turba ettevõtte Torfwerk Moorkultur Ramsloh Werner Koch GmbH & Co on turvast kaevandanud ligi 100 aastast. Turba kaevandamine toimub peamiselt aladel, mida on eelnevalt kasutatud põllumajanduses. Aastas kaevandatakse umbes 37 000 m3 turvast. Ettevõte on aga nüüdseks juba 18 aastat Greifswaldi ülikooli ja teiste turbasambla kasvatamisega ning märgalaviljelusega seotud projektide partner. Projektide käigus on ettevõte muutnud 17 ha kuivendatud turbaala taastatud veerežiimiga turbasambla aladeks (vt eelmine pilt).

Turvast, turbasammalt ja erinevaid kompostimisjääke töödeldakse uutes tootmisrajatistes. Nende hulka kuuluvad jahvatus- ja sõelumismehhanismid ning kaks puidukiudude tootmismehhanismi. Materjal transporditakse veoautodega mujale või sellest tehakse kohapeal kasvusubstraati. Olenevalt tellija soovist lisatakse turbamassile näiteks puidu kiudusid, väetist, lupja jne.

Pildil on näha turbakaevanduse alal säilinud turbakihtide ristlõiget. Kõige alumine kiht on umbes 8000 aastat vana. Kuivendus muudab turbakihi tihedamaks, looduslikes tingimustes oleks turbakiht oluliselt kohevam ja kõrgem.

Õppereisil osalesid märgalaviljeluse huvilised Eestist, Lätist, Leedust ja Saksamaalt. Lisaks inimesed organisatsioonist Wetlands International ja nende partnerid Hollandist, Poolast, Slovakkiast, Iirimaalt ja Ungarist. Eestist käisid märgalasid ja nende saadusi uudistamas huvilised ja eksperdid Tartu Ülikoolist, Põllumajandus- ja Toiduametist, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, Keskkonnaministeeriumist, Põllumajandusuuringute Keskusest, Maaeluministeriumist, Eesti Päevalehe Roheportaalist, AS Veskimäest ning SA Eestimaa Looduse Fondist.


Loe ka korraldajate pikemat ülevaadet reisist!

Vaata ka märgalaviljeluse ja Saksamaa õppereisi teemalist artiklit Eesti Päevalehes!


Ülevaate tegi: Kateriina Rumvolt, ELFi märgalade viljeluse kaasprojektijuht