Kõik uudised

Milliseid ülesandeid täidab riigimets tulevikus? #MAK2030

29. august 2018
Metsablogi
Metsanduse arengukava (MAK2030) protsess jätkub peale suvepuhkust nelja alamtöörühma kohtumistega. Liikmetel oli võimalus esitada uusi seni töörühmas katmata metsanduse probleeme. Esitasin Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) metsaekspertidelt kogutud kümmekond teemat, mis tõstatusid Forest Europe säästva metsanduse indikaatorite analüüsist või tulid esile kaasamisküsitluse tulemustest. Kuigi EKO oligi ainus probleemide esitaja, jagus arutamist esmaspäeval Tartus peetud ökoloogia töörühma koosolekuks neist tublisti.

Tarmo Tüür

Näiteks arutati probleemi, et riikliku metsastatistika SMI metoodika ei ole läbipaistev. Mis omakorda on aidanud kaasa metsastatistika madalale usaldusväärsusele. Arutelu tulemusena lubas Keskkonnaagentuur, et metoodika avaldatakse veebis lähinädalatel.

Uue probleemina otsustati MAK lähteülesande materjalidesse lisada ühiskonna madal teadlikkus metsaökoloogiast, mistõttu paljud arvamusliidrid, metsanduspoliitikas osalevad huvipooled ja poliitikat suunavad keskkonnaministeeriumi ametnikud ei suuda mõista metsa kui tervikut.



Samuti peeti vajalikuks võtta eraldi fookuse alla riigimetsa funktsioon, mille EKO samuti ühe probleemina välja tõi. Ühiskonna ootused ja teadlikkus metsaasjus on viimaste aastatega ju väga palju muutunud. Sestap on selge, et vajame ühiskondlikku arutelu ja kokkulepet, mida ootame riigimetsalt, milliseid hüvesid tahame eestimaalastena nautida ning millist panust soovime majandusse, regionaalarengusse, turismi jne.

Sarnaselt kogu metsanduse valdkonnaga on ka riigimetsa arengu suundi otsustatud siiani avalikkuse jaoks üsna läbipaistmatult. Väärib kaalumist, kas riigimetsas peaks arvestama rohkem kohalike kogukondade soovidega ja säästma asulate lähedasi metsi lageraiest; kas metsatöid saaks korraldada nõnda, et prioriteet oleks maapiirkondadesse rohkem töökohti luua; kas peaksime vääriselupaiku ja viimaseid vana loodusmetsa tükke riigimetsas raiuma jne.

Arutelus toodi ka välja, et metsatulust vaid pool arvestatakse nö kasumiks (millest laekub riigieelarvesse dividende) ning teise poole "investeerib" RMK omal äranägemisel metsa tagasi. Sellest sünnivad suured kuivenduskraavide võrgustikud ja metsateed. Näiteks teede ehitusse kulub aastas 18-20 miljonit eurot. Selliste teede ja kraavide võrgud, mida näeme riigimetsa üha lisandumas on äärmiselt suure keskkonnamõjuga. Kas peaksime selleks kümneid miljoneid igal aastal paigutama?

Töörühmale esitati ka MAK lähteülesande esimene versioon, ent sisulisemaks aruteluks oli see veel liiga toores. Viimast korda koguneb MAK algatamise töörühm 13. septembril.  Töörühma kõigi materjalidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Arengukava koostamise üldinfo ja esialgse ajakava leiad siit.

Postituse autor: Tarmo Tüür



Vaata ka teisi #MAK2030 postitusi: