Keskkonnaühendused kaardistasid 15 suuremat ökoloogia probleemi #MAK2030
Esimene samm oli kaardistada igas töörühmas kõikvõimalikud probleemid, misjärel peaks need prioriseerima ning valmiv arengukava peaks neist olulisematele lahendused pakkuma. Nõnda sai iga alamtöörühma ülesandeks panna kokku omapoolne probleemide pakett.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja eksprdid kaardistasid esialgu 15 suuremat probleemi. Esikohale seadsime probleemid nö “lubatud” raiemahuga. Nimelt on väidetavalt Eestis tänase raiemahuga kõik hästi, sest ei ole ületatud iga-aastast juurdekasvu. Samas näitab üsna lihtne matemaatika, et küpseid metsi meile pikaks ajaks ei jätku. Sellest on kirjutanud Rainer Kuuba Sirbis ning tema arvutusi on korranud Jaak Sarv ning teinud need koos valemite ja viidetega kõigile nähtavaks. Matemaatiliselt kõik klapib ning tegelikult tulebki välja, et raiemahud lähitulevikus peavad olema tänasest oluliselt väiksemad, sest küpset metsa, kus lageraieid teha, enam pikalt ei jätku.
Miks see on ökoloogiline probleem? Seda peamiselt kolmel põhjusel. Nimelt väheneb sellise raietempo juures kiiresti vanade metsade pindala, mis tähendab, et maastikus on vähem elupaiku nö vanametsa liikidele, kellele ei piisa ainult rangelt kaitstavatest metsadest, mille vanuseline koosseis on täna pigem keskealine. Teine põhjus on selles, et kui küpseid metsi jääb vähemaks ja turul tekib puidupõud, siis suureneb metsatööstuse poolne surve tuua alla raievanuseid ja leevendada teisi raieid reguleerivaid parameetreid, nagu lähiminevikus on korduvalt juhtunud. Nagu lähiajalugu ilmekalt näidanud on, siis elurikkusele selliste muudatuste käigus erilist tähelepanu ei pöörata. Raievanuste jt. parameetrite muutustel on aga mõju jällegi neile samadele vanade metsadega seotud spetsiifiliste liikide elupaikadele. Kolmandaks kannatab suuremahuliste lageraiete käes metsamaastike sidusus, selle probleemi terav avaldumine on Eesti lendoravate tänane vägagi nukker seis.
Lisaks on suurtel raiemahtudel ka arvestatav kliimamõju. Aastal 2013 valmis uuring “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050”, mille raames Enn Pärt Keskkonnaagentuurist analüüsis erinevate raiestsenaariumite kliimamõjus . Uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et raieid tuleks metsades talletatud süsinikuvaru säilitamiseks hoida allpool 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Selle arvu juures tuleb silmas pidada, et ka selline raiemaht tähendaks süsinikuvaru mõningast vähenemist (vaata tabel 77).
Lisaks raiemahtude probleemile tõstsime lauale veel rea teisigi teemasid - vanade loodusmetsade pindala väheneine, vääriselupaiakde raie, vähesed teadmised ohustatud liikidest meie metsades, liiga intensiivne metsakuivendus, teede ehitamise negatiivne keskkonnamõju jne. Loe lähemalt siit!