Vahekokkuvõte: kuidas on läinud metsanduse arengukava koostamise esimesed kuud? #MAK2030 03.07.2018

Metsanduse arengukava koostamise pikas protsessis on möödas esimene töine kevad. Märtsis moodustatud algatamise töörühm üle 50 liikmega, kirju koosseisu ja nelja alamtöörühmaga on kolme kuu järel jõudnud mõttelisse vahefinišisse ja suvepuhkusele saadetud. Paras aeg on teha väike vahekokkuvõte.

Kõige olulisem on see, et koostamist vedav keskkonnaministeerium on mõistnud ja korduvalt välja öelnud, et arengukavaga tuleb saavutada metsaasjus ühiskondlik kokkulepe. Oluliseks ühiskondlikuks aruteluks ja kokkuleppimiseks on üha enam hakanud seda pidama ka meedia ja avalikkus. Loodetavasti jõuab see ka üha rohkemate arengukava töörühma liikmeteni.

Pikki aastaid hämarates ja umbsetes kabinettides aetud metsapoliitika jõudis oma läbipaistmatuses ja majandamisintensiivsuses piirini, mis lahvatas seninägematu ühiskondliku debati, mida isegi metsasõjaks nimetatud. Seda taustsüsteemi on edasist arengut kokku leppima asudes oluline silmas pidada. Rääkima hakkavad osapooled, kes omavahel pole kunagi rääkinud. Veelgi enam, kes pole kunagi ühes ruumis, ega isegi mitte ühises infoväljas olnud. Kokku leppimist ootavad teemad, milles pole kunagi kokku leppida proovitudki.

Seekordne protsess algas (vähemalt vormiliselt võrdselt) metsa nelja erineva - majandusliku, ökoloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise - külje ja hüvede teadvustamisega ning lahendamist vajavate probleemide kaardistamisega. Kümnendi eest, mil koostati sama metsapoliitika olulist alusdokumenti, säästvale metsandusele kohast tasakaalu ei otsitud. Massiivse ülekaaluga esindatud majandushuvid domineerisid nii töögruppides kui lõpptulemuses, sotsiaalset ja kultuurilist poolt ei käsitletud ning ökoloogia kõlavaim eesmärk oli tegelikult eelmisel arengukava perioodil täitmata jäänud punkt.

Minnes vastu laiapõhjalisele arutelule ja konsensuste otsimise teele, pidasin mina väga oluliseks mängureeglite kokku leppimist. Otsides ühiskondlikku kokkulepet on vaja luua usaldust. Konsensus (ja kompromiss) on teatavasti tulemus, millega ükski osapool päris rahul pole. Tulemusega on aga lihtsam rahul olla, kui on selge ja arusaadav kuidas ja miks selleni jõuti, ehk kui on usaldus protsessi vastu. Lisaks tegime EKO poolt metsandusnõukogus juba mullu ettepaneku, et protsessil oleks sõltumatu professionaalne moderaator. Metsadebatt on selgelt näidanud, et keskkonnaministeeriumi usaldusväärsus pole eri osapoolte jaoks kuigi kõrge. Paraku jäid mängureeglid kokku leppimata ning protsessi ohjamise ja juhtimise võttis KeM enda kätte.


Praeguseks on neli valdkondlikku alamrühma kokku kaardistanud, kirjeldanud ja läbi arutanud 95 metsanduses lahendamist vajavat probleemi. Sellega on tehtud kindlasti suur ja vajalik töö. Olulised on ka probleemide läbi arutamised, mis kahtlemata aitavad erinevatel ekspertidel ja huvipoolte esindajatel vastastikku vaadetest paremini aimu saada. Veelgi rohkem oleks vaja siirast soovi teiste vaadetest aru saada ja erineval nägemusel olijaid aktsepteerida. Ja tahet konsensusele jõuda.

Ökoloogia alamtöörühmas olid kõige tüütumad arutelud, kus mõni liige sisulise debati pidamise asemel mõnele probleemile lihtsalt vastu seisis. Pareerides viiteid teadusartiklitele ja arvandmetele väljenditega stiilis “ma ei usu”, “ma ei saa aru” või “eks igal inimtegevusel on ju loodusele oma mõju”. Selle tulemusena kanti ökoloogia vallas kõige rohkem probleeme kategooriasse, mille osas konsensus puudub. Seal hulgas kõige tulisemaid arutelusid ja konflikte põhjustanud Asko Lõhmuse sõnastatud probleem “Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone”. See on ühtlasi probleem, mis sai ministeeriumi poolt kiirkorras väljakuulutatud 10 palli jagamisel (prioriteetsemate teemade määramiseks) töörühma liikmete poolt konkurentsitult kõige rohkem punkte.

Kas ja kuidas see enim hääli saanud, aga ühe liikme vastuseisu pälvinud probleem jõuab MAKi lähteülesandesse, ei ole selge. Samuti pole selge, kas ja kuidas kõik teised kaardistatud probleemid lähteülesandesse jõuavad. Selge pole ka see, millise kaaluga üldse töörühmade töö lähteülesande sisendina on, sest selle kõrvale tuleb sisend veel ka alusuuringust ja kaasamisküsitlusest. Selge pole ka see, millega alusuuringu raames täpselt tegeletakse, kuivõrd selle ülesandepüstitus oli ähmane ning viimasel töörühma koosolekul tutvustati maaülikooli poolt vahekokkuvõtte asemel vaid paari punkti, millega töötatakse.

Selged pole veel päris paljud asjad, sest kuidas protsess täpselt kulgeb ja millised on reeglid, jäi algul kokku leppimata. Viimasel töörühma koosolekul 14. juunil sai siiski selgeks, et esimene eelnõu MAKi lähteülesandest paneb ministeerium kokku augusti lõpuks, mil töörühma suvepuhkuselt tagasi oodatakse.

Mis on senise protsessi plussid (+) ja miinused (-) ning mis ettevaatlikuks (?) teeb?



Vaata, milliste metsa probleemide eest EKO töörühmas seisis.

Töörühma kõigi materjalidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Postituse autor: Tarmo Tüür


Vaata ka teisi #MAK2030 postitusi: