Metsandusnõukogus lükati käima arengukava protsess #MAK2030
Meie metsad on olnud juba üle aasta ühiskondliku debati tulipunktis. Erinevaid huvirühmi, kes on sel teemal sõna sekka öelnud, on enneolematu hulk. Metsanduse arengukava (MAK2030) koostamisele on pandud ses osas kõrged ootused. Just see dokument peaks määrama edasised arengusuunad metsanduses, võttes sealjuures arvesse erinevate huvigruppide hääli. Nii Eestimaa Looduse Fond (ELF) kui ka teised keskkonnaühendused, kes on olnud möödundud arengukava koostamise juures, ootavad sel korral märksa sisulisemalt kaasavat ja avatumat protsessi. Vastasel juhul ühiskondlikust kokkuleppest rääkida ei saa, samuti ei saa sel juhul rääkida debati vaibumisest. See eeldab aga kogu protsessi väga head planeerimist ja läbi mõtlemist.
Detsembris peeti metsandusnõukogus (ministri poolt moodustatud nõuandev kogu) esimene arutelu teemal, kuidas võiks uue metsanduse arengukava poole liikuda . Metsandusnõukogu kutsuti kokku 20. detsembriks tavapärasest pikemale koosolekule ja ainult selleks teemaks. Plusspunktid keskkonnaministeeriumile, kes oli tulnud väga avatult ja arutelu sai tõepoolest alustada valgelt lehelt, midagi polnud ette juba paika pandud.
Kõige olulisema tulemusena leiti ühiselt, et koostatav arengukava peab olema ühiskondlik kokkulepe, taastama usalduse ühiskonnas ja parandame metsanduse mainet.
Samuti jõuti veel mitmete oluliste mõteteni:
- MAK lähtealuseks saavad olema neli säästva metsanduse komponenti: majanduslik, keskkkondlik, sotsiaalne ja kultuuriline;
- nende komponentide pinnalt seatakse esmalt suured eesmärgid ning iga valdkonna tarvis koostatakse töörühm. Seega moodustatakse neli alamtöörühma;
- arengukava protsessi juhib ja (eeldatavastikonsensuslikke) otsuseid teeb juhtrühm, kuhu kuulub igaslt säästva metsanduse suunalt 2 inimest ehk siis kokku on juhtrühmas 8 inimest (4x 2) + riigiasutuste esindajad (nende roll ja arv jäi lahtiseks);
- juhtrühma töö peaks olema palgaline, et selle töös oleksid valmis osalema oma ala parimad eksperdid ning et neil oleks võimalik piisavalt pühenduda. KeM veel töötasu osaskinnitust ei andnud, kuid lubas võimalusi uurida;
- juhtrühma/algatamise töörühma kuulumise alus ei tohiks olla pelgalt formaalselt mõne organisatsiooni või huvigrupi esindamine, pigem on vaja häid eksperte, teadlasi ja protsessi usaldust toovaid isikuid.
Muuhulgas rõhutasin nõukogus vajadust leida kogu protsessile erapooletu koordinaator/moderaator - keegi väljaspoolt huvigruppe ning ministeeriumit.
Postituse autor: Tarmo Tüür