AF2026. Ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessor Triin Reitalu: taastamisotsuste tegemisel on oluline ökoloogiline kirjaoskus
Eestimaa Looduse Fond korraldab Arvamusfestivalil arutelu “Looduse taastamine: Eesti soode tõde ja õigus?”, mis toimub 8. augustil algusega kell 12.30. Palusime arutelu eel panelistidel jagada oma mõtteid looduse taastamisest lähtuvalt nende tegevusalast. Teie ees on Tartu Ülikooli ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessori Triin Reitalu mõtted.
.jpeg)
Kuidas Te ökoloogina mõtestate inimese ja looduse suhet?
Inimene on osa loodusest ja inimese heaolu ning elukvaliteet sõltuvad otseselt loodusest. Inimene on läbi maa ajaloo kõige suurema mõjuga liik ülejäänud elusloodusele olles põhjustanud olulisi keskkonnamuutusi, elupaikade kadu ja liikide väljasuremist, maakeral pole paika, kus inimese mõju üldse ei avaldu. Selle suure mõjuga kaasneb ka suur vastutus, mida me kipume unustama. Kindlasti ei ole inimese mõju loodusele alati ainult negatiivne, näiteks on poollooduslikud kooslused, mis ongi just kujunenud inimese kaasabil, Euroopa ühed liigirikkaimad kooslused.
Kui Te mõtlete looduse taastamisele, siis kus ja milliseid seoseid Te näete sellel oma tegevusvaldkonnaga?
Ökoloogiline kirjaoskus on looduse taastamise otsuste tegemisel ja planeerimisel hädavajalik. Ökoloogidena oskame mõista mineviku otsuste mõju loodusele ja loodetavasti aidata nüüd kaasa paremate otsuste tegemisele. Samuti on erinevate taastamistööde juures vajalik muutuste seiramine, et teada saada, kas kooslused taastuvad ja liigid, kelle elupaik see on, jõuavad kohale. Taastamise järgne ökoloogiline seire aitab juba tehtud taastamistöödest õppida ja neid edaspidi paremini planeerida.
Looduse taastamine põrkub sageli hirmuga harjumuspärase elukeskkonna muutumise ees ja ootusega kiiretest tulemustest. Kuidas saaksime Teie hinnangul ühiskonnana paremini toime tulla, kohaneda selle "vahepealse etapiga", kus taastatav ala on silmale harjumatu ja tulemused võivad võtta aega aastakümneid?
Looduse muutused on enamasti inimese vaatest suhteliselt aeglased. Näiteks poollooduslike koosluste majandamise lõppemisel toimub kinnikasvamine järg-järgult ja aeglaselt, nii et inimesed seda ei märkagi. See nn. nihkuva baastaseme sündroom mõjutab meie arusaama sellest, milline on erinevate koosluste looduslik seisund. Siin aitab parem arusaam just maastike ja koosluste ajaloost. Taastamistööde käigus toimuvate kiirete muutustega me soovime kiirendada loodusliku või poolloodusliku seisundi taastumist ja vähendada ajaloos tehtud või tegemata jäetud tegevuste mõju. Tänaseks on meil Eestis juba väga palju edukate taastamiste näiteid, nende parem esiletõstmine võiks vähendada ka edasisi hirme.
Looduse taastamisplaanid põrkuvad mõnikord ka majandushuvidega, kus võistlevad kiire kasu ja looduse pikaajaline elujõulisus. Kuidas leida tasakaal erinevate huvide vahel?
Siin oleme ise inimestena vea teinud, et pole algusest peale loodusest sõltuvatele kiire kasu võimalustele õiglast hinda pannud. Kui kasu saavad vähesed ja kahju kannatavad paljud (nii inimesed kui teised liigid), on midagi valesti. Paljudel elualadel on võimalik saada majanduslikku kasumit ka vähema keskkonnamõjuga, näiteks püsimetsandus, mahepõllumajandus. Et sellised keskkonnasõbralikumad võimalused laialdasemat kasutust leiaksid, on oluline üldine ökoloogilise kirjaoskuse parandamine ühiskonnas.
Intervjuud arutelu teiste panelistidega:Uuri arutelu kohta rohkem Facebookist või ELFi kodulehelt
Arvamusfestivali arutelu “Looduse taastamine - Eesti soode tõde ja õigus?” heidab mitmekülgse pilgu looduse taastamisele ökoloogilisest, kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalteaduslikust perspektiivist. Arutlevad Tartu Ülikooli ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessor Triin Reitalu, keskkonnasotsioloog, Taltechi nooremprofessor Bianka Plüschke-Altof, kirjanik Jan Kaus ning ettevõtja, pärandniitude taastaja Alam-Pedjal Viljar Ilves. Arutelu juhib ajakirjanik Kristo Elias.
Arutelu korraldab Eestimaa Looduse Fond Euroopa Liidu kaasrahastusel projekti Waterlands toel. Uuri lähemalt: elfond.ee/waterlands