Vääriselupaigad
Kehtiva metsaseaduse järgi on vääriselupaik defineeritud kui ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaik võib seega hõlmata väga laia spektrit erinevaid elupaiku - alates üksikust vanast puust lõpetades hektarite suuruse metsaga. Vääriselupigaks on kujunenud eeskätt vähese inimmõjuga paikades, kus elutingimused on olnud stabiilsed.
Vääriselupaikade üle-eestiline inventuur viidi läbi aastatel 1999 -
2002. Selle käigus leiti, et vaid 1% Eesti tulundusmetsadest vastab
vääriselupaiga kriteeriumitele. Keskmine vääriselupaiga suurus on ca 3
ha. Erametsades registreeriti 2111 vääriselupaika.
Kas Sinu metsas võib olla vääriselupaik? Teavet saad põhjalikust Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud käsiraamatust "
Metsa vääriselupaikade inventeerimise metoodika". Samuti on Keskkonnaministeerium aastate vältel koolitanud erinevaid eksperte vääriselupaiku ära tundma. Nimekirja neist ekspertidest leiab
siit.
