Tee väärt kingitus - jäta osa metsa loodusele!

Metsa võib majandada mitmeti. Igas metsas võiks aga olla ka piirkondi, mis saavad areneda omasoodu, ilma inimese sekkumiseta. Vanad metsatukad on tõelised elurikkuse oaasid ning pakuvad pelgupaika haruldastele liikidele, kes mujal ellu ei jää. Paraku on hakanud meie loodus ja metsad intensiivse majandamise tõttu hoogsalt vaesemaks jääma, üha vähem kuuleb linnulaulu, samuti halveneb ohustatud liikide olukord. Mida suurem on vanade metsade võrgustik meie maastikus, seda paremini käib looduse, sealhulgas inimese käsi.

Eestis leidub juba praegu palju metsaomanikke, kes majandavad oma metsa loodussõbralikult ning on otsustanud jätta osa või terve oma metsa looduslikuks. Vaata nende lugusid allpool!


Milliste metsade seast valida alasid, mida võiks jätta omasoodu arenema?

  • vääriselupaigad;
  • raskesti ligipääsetavad metsad, mida on keeruline majandada;
  • eriliigiliste ja erivanuseliste puudega metsad;
  • kaitstavate ja haruldaste liikide elupaigad;
  • soometsad;
  • kõige vanemad metsad kinnistul;
  • vanad tormimurru või muud häiringualad;
  • põlispuudegrupid;
  • looduslikud pühapaigad.

Kas mets kukub ümber või läheb hukka, kui seda ei majandata?

See on müüt, millega metsaomanikud võivad üpris tihti kokku puutuda. Mets on olnud siin kauem kui meie ning on ajast aega ise hästi hakkama saanud. Vähesed Eestis ja Euroopas allesolevad põlismetsad tõestavad samuti ilmekalt, et mets ei kuku üldjuhul ümber või ei lähe raisku, kui seda ei raiu.

Miks jätavad metsaomanikud osa metsa loodusele? Vaata lugusid ja jaga oma kogemust!









Hea metsaomanik, jaga oma lugu! Kirjuta siia, kas ja miks Sina osa metsast looduslikuks jätad!



Soovi korral võid oma lugu/arvamust jagada ka e-postiga - elf@elfond.ee!

Lühidalt: metsasoovitusi koalitsioonilepingusse 28.03.2023
Lühidalt: metsasoovitusi koalitsioonilepingusse
Soovime jõudu koalitsioonilepingu sõlmijatele, kes otsustavad muuhulgas, kuidas Eesti metsadega tulevikus ümber käia. Raie ja metsamaa kuivendamine mõjutavad oluliselt meie keskkonda. Praeguses mahus lähevad need aga vastuollu paljude eestimaalaste ootuste ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Taustapaber: Linnurahu ja kaitsealad ei tühjenda katlamajade ladusid
Viimasel aastal on üha rohkem hurjutatud, et linnurahu pidamine, Natura 2000 metsaleupaikade kaitse ning riigimetsa raiemahu vähendamine jätavad Eestimaa kodud toasoojata. Uurisime kättesaadavatest allikatest ning koondasime taustapaberiks katlamajadele konkurentsi pakkuvad energiapuidutarbijate puidukasutuse mahud. Andmetest nähtub, et 2021. aastal on võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt kasvanud nii hakkepuidu kui pelletite eksport ning Eesti Energia puidukasutus. Sellelt taustal on raske näha, miks kodusooja võimalikus nappuses otsitakse põhjust metsanduslikes keskkonnanõuetes.
Laste teosed avavad Ülemiste keskuses vana ja haruldase metsa saladusi
Ülemiste keskuses saab kevade lõpuni vaadata kollaažinäitust „Vana mets on nagu muinasjutt“, millega lapsed tuletavad linnaruumis toimetavatele täiskasvanutele meelde, kui väärtuslikud on meie vanad ja elurikkad, ent haruldaseks jäänud metsad.
Õiguslikud analüüsid: RMK peab riigimetsa majandamisel eri väärtuste ja kohalike kogukondadega rohkem arvestama

Eestimaa Looduse Fond (ELF) avaldab kaks õiguslikku analüüsi, mis toovad esile Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) rolli ning kõrgendatud avaliku huviga metsaaladega seotud valupunkte. Analüüsidest selgub, et liialt üldsõnalised ja puudulikud õigusnormid ei taga meie riigimetsa erinevate väärtustega arvestamist ning piisavat kontrolli RMK otsuste ja tegevuse üle. Seetõttu on riigimetsa majandamisel esiplaanil tuluteenimise eesmärk ning muud avalikud huvid on jäänud tagaplaanile.

CC0 1.0