Tee väärt kingitus - jäta osa metsa loodusele!

Metsa võib majandada mitmeti. Igas metsas võiks aga olla ka piirkondi, mis saavad areneda omasoodu, ilma inimese sekkumiseta. Vanad metsatukad on tõelised elurikkuse oaasid ning pakuvad pelgupaika haruldastele liikidele, kes mujal ellu ei jää. Paraku on hakanud meie loodus ja metsad intensiivse majandamise tõttu hoogsalt vaesemaks jääma, üha vähem kuuleb linnulaulu, samuti halveneb ohustatud liikide olukord. Mida suurem on vanade metsade võrgustik meie maastikus, seda paremini käib looduse, sealhulgas inimese käsi.

Eestis leidub juba praegu palju metsaomanikke, kes majandavad oma metsa loodussõbralikult ning on otsustanud jätta osa või terve oma metsa looduslikuks. Vaata nende lugusid allpool!


Milliste metsade seast valida alasid, mida võiks jätta omasoodu arenema?

  • vääriselupaigad;
  • raskesti ligipääsetavad metsad, mida on keeruline majandada;
  • eriliigiliste ja erivanuseliste puudega metsad;
  • kaitstavate ja haruldaste liikide elupaigad;
  • soometsad;
  • kõige vanemad metsad kinnistul;
  • vanad tormimurru või muud häiringualad;
  • põlispuudegrupid;
  • looduslikud pühapaigad.

Kas mets kukub ümber või läheb hukka, kui seda ei majandata?

See on müüt, millega metsaomanikud võivad üpris tihti kokku puutuda. Mets on olnud siin kauem kui meie ning on ajast aega ise hästi hakkama saanud. Vähesed Eestis ja Euroopas allesolevad põlismetsad tõestavad samuti ilmekalt, et mets ei kuku üldjuhul ümber või ei lähe raisku, kui seda ei raiu.

Miks jätavad metsaomanikud osa metsa loodusele? Vaata lugusid ja jaga oma kogemust!









Hea metsaomanik, jaga oma lugu! Kirjuta siia, kas ja miks Sina osa metsast looduslikuks jätad!



Soovi korral võid oma lugu/arvamust jagada ka e-postiga - elf@elfond.ee!

ELF kutsub metsaomanikke loodusele kingitust tegema 24.11.2022

ELF kutsub metsaomanikke loodusele kingitust tegema
Eestimaa Looduse Fond (ELF) käivitas sel nädalal algatuse „Mets tahab vanaks elada”, millega kutsutakse üles metsaomanikke jätma osa metsa majandamata kingitusena loodusele ja elurikkusele.

Vaata veebis - Hiiumaa loodusseminaril räägitakse püsimetsandusest 

Ootame Hiiumaa elanikke, suvitajaid, sõpru ja loodushuvilisi seminarile, kus räägime lähemalt sellest, kuidas saare loodusväärtusi paremini esile tuua, nutikalt kasutada ja hoida.

Natura metsatoetused peavad olema õiglasemad
Enamik Eesti keskkonnaühendusi on olnud alati seda meelt, et avalikes huvides seatud vajalikud piirangud tuleb maaomanikele õiglaselt korvata. Keskkonnaministeerium andis septembri lõpus teada 2023. aasta riigieelarvega plaanitavast muudatusest, millega tõuseb toetus metsaomanikele, kelle maadel on metsamajandamine keelatud, 110 eurolt aastas hektari kohta 134 eurole. Ajale jalgu jäänud toetuse tõus on igati tervitatav. Samas ei ole sellega saanud lõplikku lahendust küsimused õiglusest. Kaitsealadel elavate kogukonnaliikmete jätkuv pahameel vähese toetuse aadressil on õigustatud ning julgustame seadusandjaid küsimusega tõsiselt tegelema. Toetusmäärasid tuleb julgemini diferentseerida - nii metsad kui ka metsaomanikud on erinevad ning sellega peab kompenseerimise reegleid välja töötades arvestama.
Avalik pöördumine: Eesti kliimaeesmärgid on jõukohased ja põhjendatud

Keskkonnaühendused ning idufirmade asutajaid koondav Asutajate Selts saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles nendivad, et maakasutusele ja metsandusele (LULUCF) seatud kliimaeesmärgid on Eestile jõukohased. Pöördumises julgustatakse valitsust astuma kiireid samme LULUCF eesmärgi täitmiseks ning valdkondliku õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks.