Tee väärt kingitus - jäta osa metsa loodusele!
Metsa võib majandada mitmeti. Igas metsas võiks aga olla ka piirkondi, mis saavad areneda omasoodu, ilma inimese sekkumiseta. Vanad metsatukad on tõelised elurikkuse oaasid ning pakuvad pelgupaika haruldastele liikidele, kes mujal ellu ei jää. Paraku on hakanud meie loodus ja metsad intensiivse majandamise tõttu hoogsalt vaesemaks jääma, üha vähem kuuleb linnulaulu, samuti halveneb ohustatud liikide olukord. Mida suurem on vanade metsade võrgustik meie maastikus, seda paremini käib looduse, sealhulgas inimese käsi.
Eestis leidub juba praegu palju metsaomanikke, kes majandavad oma metsa loodussõbralikult ning on otsustanud jätta osa või terve oma metsa looduslikuks.
Vaata nende lugusid allpool!
Milliste metsade seast valida alasid, mida võiks jätta omasoodu arenema?
- vääriselupaigad;
- raskesti ligipääsetavad metsad, mida on keeruline majandada;
- eriliigiliste ja erivanuseliste puudega metsad;
- kaitstavate ja haruldaste liikide elupaigad;
- soometsad;
- kõige vanemad metsad kinnistul;
- vanad tormimurru või muud häiringualad;
- põlispuudegrupid;
- looduslikud pühapaigad.
Kas mets kukub ümber või läheb hukka, kui seda ei majandata?
See on müüt, millega metsaomanikud võivad üpris tihti kokku puutuda. Mets on olnud siin kauem kui meie ning on ajast aega ise hästi hakkama saanud. Vähesed Eestis ja Euroopas allesolevad põlismetsad tõestavad samuti ilmekalt, et mets ei kuku üldjuhul ümber või ei lähe raisku, kui seda ei raiu.
Miks jätavad metsaomanikud osa metsa loodusele? Vaata lugusid ja jaga oma kogemust!
Hea metsaomanik, jaga oma lugu! Kirjuta siia, kas ja miks Sina osa metsast looduslikuks jätad!
Soovi korral võid oma lugu/arvamust jagada ka e-postiga - elf@elfond.ee!
Keskkonnaühenduste ootused RMK arengule 28.08.2023
RMK kutsus Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ühe huvigrupina osalema RMK arengukava koosloomes. Koosloome on üks osa arengukava koostamisest. Koja esindajad osalesid suve hakul kolmel kohtumisel, kus tutvustati protsessi, viidi läbi sisulised töötoad ning anti ülevaade, kuidas ja kuivõrd töötubade sisend ka arengukavasse on jõudnud. Keskkonnaühendused on oma ootused RMK-le sõnastanud
kuid enne kohtumisi, kohtumiste käigus kui ka
põgusalt nende järel. Järgnevalt on sõnastatud mõned olulisemad ja üldisemad ootused RMK arengule.
Püsimetsandus suures mastaabis - Silvia Lotmani lühiülevaade õppereisist Soome 16.08.2023
Eestimaa Looduse Fondi eksperdid käisid koos Püsimetsaühistu, Kliimaministeeriumi, RMK, Keskkonnameti ja Hiiumaa valla esindajatega augustis õppereisil Soomes, et kuulda sealsetelt teadlastelt ja ettevõtjatelt ning Soome riigimetsa majandajatelt lähemat, kuidas seal püsimetsamajandamisega läheb ning kuidas see praktikas toimib. Jagame metsaprogrammi juhi Silvia Lotmani kiirülevaadet galeriiga.
Üraski levikut ohjeldab mitmekesine mets ja looduslikud vaenlased, mitte raie 19.06.2023
Kuuse-kooreürask on Eesti loodusele omane liik - ta on elanud siin aastatuhandeid. Viimastel aastatel on kuuse-kooreüraskid ning nende tekitatud metsakahjustused üha laialdasemalt levinud. Üraskite plahvatuslikule levikule on kaasa aidanud viimaste aastate soojad ja põuased suved ning karmide talvekülmade puudumine - olud, mis on kuuse-kooreüraski jaoks soodsad.
Kohtumised metsas: Heimtali ümmargused riidad ja ettevaatlikult hoolitsetud metsad 12.04.2023
Sellekevadised Eestimaa Looduse Fondi (ELF) püsimetsanduse talgud - ELFi talguaasta esimesed - toimusid taas Heimtalis, kunstnik Anu Raua talus. Sealsed metsad on väga erineva vanusega ja eriilmelised. On vana metsa, kus on välja kujunenud vääriselupaiga tunnused ja leidsime vastavaid liikegi, on ka üsna noori, endise karjääri alal kasvama hakanud kooslusi. Kõiki neid majandab Anu Raua metsavaht Jüri Liiva selliselt, et päris lagedaks ei raiu kusagil. Isegi häilusid ei ole ta siiamaani sealsetes metsades raietega looma hakanud ning on keskendunud liigilise ja vanuselise mitmekesisuse loomisele vähem märgatavate harvendamis- ja kujundamisvõtete abil.
