Loodussõbralik majandamine

Eesti metsad on koduks ligi 20 000 liigile, kes moodustavad üheskoos keerulise ökosüsteemi, mida metsana tunneme. Metsaasukate omavahelised suhted on põimunud ning sõltuvuslikud, metsa erinevatel arenguetappidel on oma nägu, mistõttu on eriilmeline ka elustik. Inimeste tegevus mõjutab seda süsteemi, näiteks õrnal kevadisel ajal kotkapesa all jalutamine häirib seda tippkiskjat, matkarada võib aga luua sobiva pinna karukella kasvamiseks. Suuremahuline puiduvarumine põhjustab aga häiringu kogu süsteemis.



Kuidas majandada metsi loodussõbralikult - et jääks piisavalt ruumi sealsele elustikule ning samal ajal saaks see pakkuda inimestele tööd, leiba ja eneseteostuse võimalust? Oluline võtmesõna loodussõbraliku majandamise juures on teadmised. Oluline on teada, mis väärtused metsas on, et leida parim moodus, kuidas need säiliksid pärast metsatööde tegemist. Kui väärtused metsas ei ole teada, siis võib vabalt juhtuda, et raiesse satub vääriselupaik, mõne ohustatud liigi elupaik, metsise mänguala vms. Teine tähtis märksõna on ruumiline ja ajaline planeerimine. Kui loodusväärtused metsas on kaardistatud, siis saab läbi mõelda, milline metsaosa võtta kasutusele puidu, seente- või marjade varumiseks, milline metsatükk jätta majandusest välja looduslikule arengule, kus teha looduskaitselisi töid, kuhu juhatada külalisi, millisel oma eluetapil võiks puidutulu enim vaja minna.


Metsaosa, mida planeeritakse puidu varumiseks, ei saa loodussõbraliku metsamajandamise puhul käsitleda nagu puupõldu. Hoolega tuleb hoida suuri surnud puid ning säilikpuude jätmisega luua eeldus kõdupuidu- ning suurtel elus puudel olevate elupaikade jätkuvaks tekkeks. Et säiliks elustikule mõeldud metsaosade ühendatus, ei saa raiuda korraga kogu puidutootmisalal. Kasutada tuleks valik- ja häilraieid, lageraiesmikud peaksid jääma väikseks (1-2 ha).


Vaata, kuidas räägib loodussõbralikust majandamisest metsaomanik Leili Mihkelson