Kuidas õppida oma metsa paremini tundma?

Väärtused

Lisaks oma metsas avatud meeltega liikumisele ja väärtuste märkamisele, tasub uurida avalikest andmebaasidest, mida on Sinu metsa kohta juba teada.

• Metsaportaalist  saab infot kaitsealade III kaitsekategooria liikide, vääriselupaikade ja pärandkultuuriobjektide paiknemise ning puiduvaru kohta. Puistu koosseisu ja vanuse järgi võib aimata selle olulisust haruldaste liikide elupaigana. Vt ka alla.
  
  
• Kui soovid teada, kas Sinu metsast on leitud I või II kaitsekategooria kaitsealuseid liike, siis saada teabenõue Keskkonnaametile või Keskkonnaagentuurile.
  
  
• Kui Sul on väärtuste vastu suurem huvi, siis saad kutsuda enda metsa ka mõne metsakorraldaja või Erametsakeskuse konsulendi, kes on läbinud koolituse, mille käigus õpitakse ära tundma metsa vääriselupaiku (VEP). 
  
  
• Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduse kaudu saad vaadata, millistel sinu metsa osad on põlised metsamaad. Need on üldiselt metsaelustiku mõttes rikkalikumad, teisal võid leida pärandkooslusi, nt endise niidu.

Piirangud

• Piirangud on enamasti märgitud majandamiskavas. Kui Sul seda ei ole, saad nende kohta infot näiteks sealtsamast metsaportaalist:
  - erinevad valikud kihil “looduskaitse”
  - kihil “muud” on pärandkultuuriobjektid, ristipuud ja muinsuskaitse all olevad objektid.

• Kui Sinu mets asub mõnel kaitse- või hoiualal, siis vaata , miks on kaitseala moodustatud, milliseid väärtusi sellel kaitsealal leidub, kas neid väärtusi võib olla Sinu metsas ning millised piirangud on Sinu metsade majandamisele seatud. Lisaks on mõistlik süveneda uba  seepärast, et Euroopa Liidu Natura võrgustikku kuuluvatel aladel on metsaomanikel võimalik taotleda piiranguid kompenseerivaid toetusi. Täpsemalt saab uurida Erametsakeskuse kodulehelt.

• Kui Sinu mets asub mõne järve-, oja- või jõe kaldal, siis pead arvestama, et raietele Sinu metsas kehtivad majanduspiirangud. Nende kohta saad täpsemalt lugeda looduskaitseseaduse 6. peatükist, mis on pühendatud ranna- ja kalda kaitsmisele.

Metsaportaal ja majandamiskava

Metsaportaalist saada oma metsad üles otsida aadressi, kinnistu nime või katastriüksuse numbri järgi.

Kui oled oma maatüki üles leidnud, siis kas Sa näed oma metsa joonistatud eraldisi? Metsaseaduse järgi on metsaeraldis defineeritud kui pindalalt terviklik metsaosa, mis on metsakasvukohatüübi, puistu koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse ja päritolu poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.

Lühidalt tähendab see, et ühel eraldisel kasvab valdavalt sama tüüpi ja sama puuliigilise koosseisuga mets. Näiteks, kui Su metsas kasvab 150-aastaste tammede ja 50-aastaste leppadega puistu ning selle kõrval 10-aastane kaasik, siis saab neid jagada erinevateks eraldisteks (ning esimeses jätta tõenäoliselt puisniiduaegsed tammed säilikpuudeks, teises kontrollida vajadust valgustusraieks). Kasvukohatüüp on samuti väga informatiivne tunnus, mille järgi saab ennustada nii puistu kasvu, kui ka nt mustikate ja kukeseente kasvualasid.

Kui oled oma kinnistu ja inventeerimisandmed üles leidnud, saad neile otsa vaadates hakata mõtlema, mida võiksid oma metsaga teha ja mis võimalused Sul selle majandamiseks on. Kindlasti vaata, mis ajast inventeerimisandmed pärinevad - kui need on vanemad kui 10 a, siis peab neid uuendama.

Kui Sinu metsade kohta metsaportaalis andmed puuduvad, siis tuleb alustada nö valgelt lehelt. Selleks tuleks leida metsakorraldaja, kes aitab metsad mõõta ja koostada majandamiskava. Pead arvestama, et lageraie ega ka muud kavas toodud raied ei ole kohustuslikud, vaid kavas on toodud Sinu metsas lubatud tööde maksimaalsed seadusega lubatud võimalused. Sa ei pea tingimata oma raieküpsetes metsades lageraiet tegema, vaid võid neid majandada turberaietega, püsimetsana või üldse raiumata jätta. Kava tellimiseks soovitame metsaruumi ja metsakorralduse bürooga ühendust võtta. Metsaühistute liikmed saavad inventeerimisandmete koostamise tarvis toetust. Loodushoidlikud metsaomanikud on hiljuti moodustanud püsimetsaühistu.