Samblad
Eestist on teada 599 samblaliiki, millest 79 on hemerofoobid ehk inimpelglikud metsaliigid.
Nende hulka kuuluvad samblad, kes on:
- Eesti metsades haruldased, elades meil levila piiril ja olles seetõttu tundlikud inimmõju
suhtes;
- liigid, kes kasvavad suurtel lamatüvedel, mis enamasti majandatud metsades puuduvad;
- liigid, kes elavad tüvedel või kividel ning vajavad varju ja niiskust.
15 liiki sammaldest on looduskaitse all ja 28 liiki on kasutusel vääriselupaikade indikaatorliigina.
Samblad on keskkonnamõjude suhtes tundlik taimerühm. Osa metsaliike on keskkonnatingimuste
muutuste suhtes eriti tundlikud. Neile on kõige rohkem vaja piisavalt
niiskust ja varju. Inimpelglikke liike kasvab kõikides metsades nii maapinnal, kõdupuidul,
tüvedel kui ka kividel.
Oluliseima ja tundlikuima rühma moodustavad kõdupuidul kasvavad samblad. Kõdupuitu
peaks olema sammalde jaoks jämedate lamatüvede ja lisaks kõdunenud kännumätaste näol.
Mõned tähtsad liigid kasvavad
ka elusatel tüvedel ja on kergesti märgatavad. Neist kõige
tavalisem on sulgjas õhik. Seda kaarjate kihtidena küllalt kõrgel lehtpuude tüvedel kasvavat
sammalt võib leida mitmes metsatüübis (lammi-, loo-, salu- ja laanemetsades). Sulgjat
õhikut võib leida ka parkides, kuid tema jaoks on oluline, et kasvukoht oleks varjuline ja
puu oleks küllalt jäme. Eelistatuim kasvukoht on vanadel haabadel. Meie metsades on liik
küllalt sage, kuid Euroopas on see arvatud ohustatud liikide punasesse nimestikku. Põhjus
on liigi tundlikkus happevihmade suhtes, millega seoses kasvukohtade arv väheneb.
Üsna
hea väärtusliku ja liigirikka elupaiga indikaatorliik on harilik kariksammal. See tumepruun
harunenud võsudega liibuv, enamasti lehtpuude tüvedel (kõrgemal kui kaks meetrit) kasvav
helviksammal eelistab lammi- ja salumetsi.
Sulgjas õhik on
iseloomulik liik pika
järjepidevusega
metsadele.
Salu- ja sürjametsades võib kohata rohelist kaksikhammast. Selle liigi leiukohti on Eestis
praeguseks küll teada vaid veidi üle paarikümne ning ta on meil II kategooria looduskaitsealune
liik. Samuti kuulub ta Euroopa ohustatud liikide punasesse nimestikku. Roheline kaksikhammas
kasvab laialehiste puude tüvedel, põhiliselt tammel, harvemini pärnal. Omapärane
sammal on ka harilik säbrik. Ta on küll Eestis sage liik, kasvab mitmes metsatüübis, näiteks
soostuvates, lammi-, salu-, lodu-, sürja- ja laanemetsades. Teda võib esineda ka peenematel
tüvedel, eeskätt sarapuudel. Harilik säbrik viitab liigirikkale ja väärtuslikule elupaigale, kus
võib tõenäoliselt muudel substraatidel (maapinnal ja kõdupuidul) kasvada ka mitu teist
kaitset vajavat liiki.
Metsasammalde jaoks on olulised niiskus- ja valgustingimused. Enne kuivendus- ja raietööde
algust püüa välja selgitada, kas piirkonnas leidub kaitsealuste sammalde kasvukohti. Säilikpuid
valides jäta alles eelnimetatud sammaldega puud. Soovitav on planeeritaval raiealal
kontrollida tammede tüvesid, eelkõige võib neilt leida rohelist kaksikhammast.
Teiste metsas leiduvate taimede kohta loe lähemalt siit!
Teksti on koostanud Mare Leis (Metsasõbra meelespea, 2015) ja Liis Kuresoo
