Kõik uudised

Metsanduse arengukava vajab uut visiooni ja eestvedajat #MAK2030

30. juuni 2020
Metsablogi
Möödunud reedel (26. juunil) kogunes järgmise kümnendi metsanduse arengukava (MAK2030) juhtkogu. Protsess, mille puhul oli küsitavusi juba käimalükkamise faasis, on takerdunud nii tehnilises kui sisulises plaanis, luhtunud on mõjude hindaja leidmine. Kuidas edasi?

Juhtkogu lauale seati arvamuse avaldamiseks mitu valikut umbejooksnud arengukava protsessi jätkamiseks: alustada keskkonnamõjude strateegilise hindamisega hilissügisel; metsanduse arengukava asemel käsitleda metsanduse valdkonda keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) raames; pikendada kehtivat arengukava (esitades sügisel pikendamise eelnõu Riigikogule); koostada arengukava pikemaks perioodiks kui kümneks aastaks. Otsuse, kuidas edasi minna, peab nüüd langetama keskkonnaminister Rene Kokk. 


Minu sõnum juhtkogus oli, et paraku on kõik välja pakutud variandid tehnilist laadi. Nõnda ei aita need saavutada algset eesmärki, milleks on ühiskondliku kokkuleppe saavutamine metsandusküsimustes. Viimane on aga ülioluline usalduse taastamiseks ning pikalt kestnud pingete maandamiseks. Täiesti sobimatu oleks ka olemasoleva metsandusarengukava pikendamine, kuna kehtiv arengukava ei taga säästlikku metsamajandamist ning on metsandust üha intensiivistades patiseisu põhjustanud.


Aus oleks avalikkusele välja öelda, et sellisel kujul, kavandatud protsessi ja juhtimisega uue arengukava tegemine ebaõnnestus. Kuigi selline mulje on võinud jääda, siis protsessi takerdumine ja venimine pole seotud juhtkogus valitsevate eriarvamustega. Juhtkogu on kasutatud eeskätt jututoana. Suurimaks komistuskiviks sai arengustsenaariumide koostamine, mille koostamise metoodika ja lähteülesanne jäid algusest peale hämaraks.

Stsenaariumide koostamine venis ja tõi kaasa ridamisi küsitavusi (Loe lähemalt siit ja siit), mis päädisid valminud SEI analüüsi varjamisega juhtkogu ja avalikkuse eest ).


Kokkuvõttes on paraku üha kinnitust saanud, et väga pika ja kompleksse protsessi abil püütakse teha senist metsanduse kurssi jätkavat ja õigustavat arengukava. Kõrvaltvaatajale on üpris hästi jäetud mulje põhjalikust ja laiapõhjalise osalusega protsessist, vaid mõned tõrvatilgad on meepotist lekkinud (loe EPLi ülevaadet!)

Uue metsanduse arengukavani jõudmiseks ning senises protsessis kaardistatud metsandusprobleemidele lahenduste leidmiseks vajab protsess uut eestvedajat ja uut visiooni. Loodan, et keskkonnaminister seab otsuse langetamisel prioriteediks läbipaistvuse, teaduspõhisuse ning ühiskondliku kokkuleppe saavutamise.



Postituse autor: Tarmo Tüür