Keskkonnaministeerium esitles 30. septembril avalikkusele ja MAK juhtkogule metsanduse arengustsenaariumite tööversiooni - paraku ei ole need pakutud kujul piisavalt sisulised. Raske on näha, kuidas nende nelja stsenaariumi võrdlemine ja hindamine aitaks asjakohase valdkonna arengudokumendi koostada.
1) Kogu arengukava protsessi lähtekoht alates selle käivitamisest 2018. aasta veebruaris on
leida lahendused Eesti metsanduse probleemidele ja saavutada ühiskondlik kokkulepe. Terve
aasta väldanud töö tulemusena
kaardistati ökoloogia, kultuuri, sotsiaal- ja majanduse
töörühmades kokku 101 metsanduse probleemi. Praeguses dokumendis
puudub info, kas ja
kui paljusid probleeme eri stsenaariumid adresseerivad ja neile lahendusi pakuvad.
2) Olukorras, kus nii majanduslikult, ökoloogiliselt kui süsinikuvaru seisukohast on raiemahtude
vähendamine paratamatu,
jääb arusaamatuks, miks avalikkusele arutamiseks välja pakutud
stsenaariumitest kaks on selgelt praegust rekordsuurt raiemahtu veelgi suurendavad.
Tegemist ei ole reaalsete alternatiividega, mille võrdlemine või hindamine meid Eesti
metsanduse arengukava koostamisel edasi aitaks.
3) Sealjuures on väga taunitav, et dokumendis on toodud avalikkusele suurt huvi pakkuva
kogu
raiemahu asemel vaid uuendusraiete (ehk peamiselt lageraiete) maht. Leian, et
see on
avatud ja sisuka arutelu soodustamise asemel avalikkuse eksitamine (mida tõestas kasvõi
teemakohane AK uudislõik 30.09, kus kahte mõistet ei eristatud). Sarnane probleem on metsa tagavara vähenemise
peitmine üldsõnaliste lausete taha, nagu „metsa tagavara väheneb ajutiselt vähesel määral,
kuid pikas perspektiivis hakkab suurenema“ või kõige äärmuslikuma raiemahuga
stsenaariumi puhul „tagavara on ajutiselt vähenenud“.
4) Stsenaariumites
ei ole käsitletud raiete mõjul tekkivat süsinikuheidet ja süsinikuvaru
kahanemist lähimate aastakümnete perspektiivis ehk siis perioodil, mil tuleb
kliimaeesmärkide saavutamiseks kiiresti emissioone hoopis vähendada.
5) Vaatamata juhtkogu esimehe, asekantsler Marku Lampi lubadusele
(https://www.err.ee/955602/marku-lamp-avalikud-vastused-metsanduse-teemal)
ei ole
lisatud dokumenti ega esitatud juhtkogule ülevaadet metoodikast, millele toetudes on
stsenaariumid koostatud.
6) Viite algselt kasutatud teljestikust leiab dokumendile lisatud PwC 30.08 vaheversioonist.
Sealt nähtub, et üheks
põhiteljeks on (majanduslikku) konkurentsivõimelisust toetav mets
versus elurikkust toetav mets. Selline
vastandamine on põhimõtteliselt väär ning moonutab
kogu dokumendi sisu. Teljed on küll keskkonnaministeeriumi versioonist välja jäetud, ent
loogika on jäänud samaks.
7) Stsenaariumide koostamisel
pole arvesse võetud, et Eesti praegusel, odaval ja sisuliselt
piiramatul ressursil põhineval, intensiivsel metsandusmudelil pole tulevikku. Eesti
puidubilanss näitab, et 55 protsenti puidust läheb kütteks ja 25 protsenti paberipuiduks ning
vaid 20 protsenti puidust läheb pikka aega süsinikku siduvateks toodeteks, nagu ehitised ja
mööbel. Samas vaid ühes stsenaariumis (karu) on toodud sisse metsasektori olulise
struktuurse muutuse vajadus, selleks vajalik tugi muutusi soovivatele ettevõtjatele ning
sellest tulenev lokaalse väärindamise areng ning maapiirkondade tööhõive paranemine.
Kokkuvõttes leian, et töö metoodika on avamata, stsenaariumid on eesmärgistamata – millised
sisulised arengusuunad nendega valiksime - ning neljast kaks väljuvad selgelt säästva metsanduse
raamistikust ning on ebarealistlikud. Seetõttu pole nende nelja stsenaariumi võrdlemine ja
hindamine mõttekas ega edasiviiv.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades globaalseid väljakutseid, kliimakriisi ja elurikkuse kadu ning
metsasektori olulist rolli Eesti majanduses, teen ettepaneku koostada sellised stsenaariumid, mis kõik
(a) toetavad metsa elurikkuse suurenemist,
(b) süsinikuvaru kasvu kliimaeesmärkide täitmiseks ning
(c) suurendavad metsasektori panust majandusse. Nii saame valida metsade majandamisel ja puidu
töötlemisel nutikaima suuna, raiudes säästlikul tasemel ning väärindades enamuse puidust ning
sidudes süsiniku pikaks ajaks. Säilitades samas metsade elurikkuse ning sotsiaalsed ja kultuurilised
funktsioonid.
Postituse autor:
Tarmo Tüür Kommentaarid saadeti 11. oktoobril ka keskkonnaministeeriumile. Dokumendi PDF versiooni leiad
SIIT.
Arengustsenaariumite tööversiooni leiab
SIIT.
Keskkonnaministeerium plaanib esitleda stsenaariumite lõplikku versiooni avalikkuses 29. oktoobril.
