Metsanduse arengukava protsess on takerdunud #MAK2030

Toon välja neli komistuskändu, mille tõttu protsess on takerdunud ja ajakavast maas. Kõik need viitavad ühele juurprobleemile - Keskkonnaministeerium on küll kokku kutsunud 34-liikmelise juhtkogu ja määranud selle ülesandeks “juhtida arengukava koostamist”, ent praktikas käsitleb seda pigem kui jututuba. Hoides kaalukates sammudes otsustamist kiivalt 1-2 ametniku kätes ning kuulamata või küsimatagi juhtkogu liikmete nõu ja arvamust.

1) Stsenaariumide koostamine hakkas kiiva kiskuma kohe selle protsessi algusest mais-juunis. Plaan pandi ise paika, juhtkogult ega isegi sellesse kaasatud seitsmelt teadlaselt (kes ometi on temaatikaga kõige paremini kursis) ei küsitud nõu, kuidas stsenaariume koostada, millist ekspertiisi kaasata, millisest metoodikast lähtuda. Juhtkogu kutsuti kokku tagantjärele infot ära kuulama, ent ka siis oli info napp ja küsimusi tekitav. (Loe lähemalt  ka ERRist)

2) Juhtkogu ei kaasatud ka stsenaariumide tööversiooni panustama ega arutama. Kuigi Marku Lamp lubas seda nii juhtkogu koosolekul kui avalikult, kirjutades ERRis: “Näiteks sai kokku lepitud, et kaasame juhtkogu augusti lõpus esmaseid arengustsenaariume üle vaatama.” Tegelikkuses saadeti stsenaariumide tööversioonid juhtkogule 30. septembril vaid paar tundi enne nende esitlemist pressile. Juhtkogu liikmetele jäi võimalus 2 nädala jooksul kirjalikke ettepanekuid saata, millest lõppversiooni ka mõned lisati, peamiselt üksikuid aspekte puudutavad ja tekstilised parandused. Tervikuna stsenaariume puudutavad kommentaarid ja kriitika jäid paberile. Sestap pole üllatus, et juhtkogul tuli eilsel koosolekul üksmeelselt tõdeda, et valminud stsenaariumid ei ole loogilised tervikud, sisaldavad vastuolusid ning neis puuduvad konkreetsed arvulised näitajad, välja arvatud raiemaht (kuidas määratleti eri stsenaariumide raiemahud loe lähemalt SIIT!).

3) Stsenaariumide vahel valimiseks pidi sündima mõju hinnang. Nagu stsenaariumide koostamisel nii ka mõjude hindamisel lähteülesannet juhtkoguga ei kooskõlastatud. Mõjude hindamiseks sõlmiti leping Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusega, kes pani kokku 8-liikmelise rühma ekspertidest, erinevatest ülikoolidest ja konsultatsioonifirmadest. Ootamatult selgus aga, et valminud stsenaariumide mõju hinnang ei vasta Keskkonnaministeeriumi hinnangul töö eesmärgile ja seda tööd vastu ei võeta. Juhtkogu koosolekul avaldati hämmastust, kuidas on võimalik lähteülesandest niivõrd erinevalt aru saada.

4) Kuna valminud stsenaariumide mõjude hindamine on ainus kõrvalpilk ja analüüs, mis stsenaariumide osas on, palusid mitmed juhtkogu liikmed Keskkonnaministeeriumil see töö juhtkogule tutvumiseks anda ning töörühma esindaja juhtkogu koosolekule kutsuda. Ka mina rõhutasin, et see oleks hädavajalik, et juhtkogu liikmetele kogu olemasolev info anda ning MAK protsessi jaoks üliolulist läbipaistvust ja usaldust luua. Paraku Marku Lamp ja Kristel Järve keeldusid kategooriliselt mõjuhinnangut avaldamast, viidates pooleliolevale lepinguvaidlusele.

Nii läkski, et kuigi juhtkogu pidi detsembris kogunema läbitöötatud ja hinnatud tulevikustsenaariumide hulgast parima valimiseks, kutsuti meid kokku hoopis: “sõlmküsimuste aruteluks, mille järel jääb lauale mitte rohkem kui kaks stsenaariumi, mis tõenäoliselt on pigem osad erinevatest stsenaariumitest kui tervikud". Kuna aga stsenaariumid on vastuolulised, mõju hinnangut pole (ja olemasolevat ei avalikustatud), otsustas juhtkogu, et sellisel kujul pole 4-päevasel arutelul mõtet. Järgmiseks nädalaks oodatakse Keskkonnaministeeriumilt ettepanekut, et otsustada, kuidas protsessiga edasi minna.