Kuidas RMK FSC auditist suur parandusnõue kaotati
Kirjutasime jaanuaris metsablogis viimasest RMK FSC auditist ja sertifitseerijate poolt leitud puudustest. Tõime välja, et audiitorid leidsid RMK tegevusest mitmeid puudujääke ning tõid suure parandusnõudena (vajab parandamist kolme kuu jooksul) välja vajaduse oluliselt parandada tegevust kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade määratlemisel ja huvirühmade kaasamisel sellesse protsessi. Tegemist on korduva puudusega - RMK praktikad on läinud ka varasematel aastatel vastuollu FSC reeglitega. FSC kord näeb ette, et kui RMK oma tegevust 3 kuu jooksul ei paranda, jääb ta FSC sertifikaadist ilma.
Nüüd avastasime, et 20. märtsil on auditi tulemust muudetud ning ülalviidatud parandusnõue kadunud. Vana raport, mis suurt parandusnõuet kajastas, on FSC andmebaasis asendatud uuega ning selles on märge:“13.02.2020 vaidlustas RMK parandusnõuded NCR 01/20 ja NCR 02/20. Vaide lahendamiseks otsustas NEPConi juhatus kasutada ettevõtte väliste ekspertide teenust, et kogu protsess oleks võimalikult erapooletu. Üks ekspert on pärit Taanist ja teine on kohalik ekspert Eestist. Eksperdid vaatasid üle parandusnõuded ja vaided ning otsustasid, et suurem parandusnõue NCR01/20 tuleb muuta soovituseks .../”
Resoluutsest nõudest on uues auditiversioonis saanud pehme soovitus: “Organisatsioon peaks oma süsteemi täiustama, et toimuks huvigruppide informeerimine tehtud majandamise otsusest ja otsuse põhjustest. Lisaks peaks RMK üle vaatama oma protseduurid seoses info dokumenteerimise ja teabe audiitoritele kättesaadavaks tegemise kohta. See aitaks tulevikus arusaamatusi vältida.” Auditi lühikokkuvõtte parandatud versiooniga on võimalik tutvuda SIIN.
Muret teeb ka protsessi läbipaistmatus. ELF on varasemalt palunud Nepconil anda avalikult teada, kui auditi tulemused selguvad või toimub muid olulisi huvipooli puudutavaid muudatusi protsessi käigus. Paraku on ühiskonna tulipunktis olevat teemat ja riigimetsa puudutav nõue aga lihtsalt vaikselt kustutatud ilma auditi tarvis infot esitanud huvipooli teavitamata. Selline käitumine on läbipaistmatu ning vähendab usaldust nii RMK kui ka auditeerija suhtes.
RMK ja kohalike kogukondade konfliktid on sagenemas, mille on suurel määral põhjustanud RMK juhtkonna ettepanekul Keskkonnaministri poolt kinnitatud ebaproportsionaalselt suured uuendusraieplaanid ning ka RMK suutmatus kaasamisprotsesse ausalt läbi viia.
Näib, et parandusnõuete täitmise asemel on RMK korduvalt hoopis vaidlustanud protseduurilisi küsimusi.
See ei anna aga mingit kindlust, et ta FSC nõuetele vastab. Meie nägemuses on riigimetsa majandajal suur avalik vastutus - ta peaks keskenduma sellele, et tõestada auditeerijale ja avalikkusele, et ta tõepoolest on vastutustundlik metsamajandaja ning täidab sisuliselt kriteeriume, mitte otsima protseduurilisi nüansse, mille vaidlustamisega auditeerija leitud probleeme paberil olematuks muuta.
Postituse autor: Liis Kuresoo