“Märgalaviljeluse võimalused Baltimaades”

Seminar 19. juunil Tallinnas

19. juunil 2018. a toimus ELFi eestvedamisel seminar “Märgalaviljeluse võimalused Baltimaades”, kus arutleti märgalaviljeluse võimaluste üle Eestis ja mujal Baltimaades ning selle seostest põllumajandus- ja kliimapoliitikatega. Seminari protokolli leiad SIIT ning ettekanded alt!

NB! Algselt eelnevaks päevaks planeeritud väljasõidu Pööraverre plaanime korraldada suve lõpus või sügisel, kui tuleoht väiksem. Anname kõigile seminaril osalenutele sellest eelnevalt teada.

19. juuni seminari päevakava ja ettekanded

Vaatamiseks klõpsa pealkirjal!

9.30 Avasõnad ELFi juhatuse liikme Silvia Lotmani poolt, kes on ühtlasi seminari moderaator

9.40 Märgalaviljelus – perspektiivid „märjaks“ põllumajanduseks turbaaladel (Paludiculture – Perspectives of wet agriculture on peatlands). Andreas Haberl, Michael Succowi SA. NB! Ettekanne on ingliskeelne. 

10.00 Ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja märgalaviljeluse tulevik Eestis. Alex Lotman, Eestimaa Looduse Fond.

10.20  Kas Euroopa on valmis märgalaviljeluseks? ELi põllumajandus- ja kliimapoliitikate mõjud  (Is Europe ready for Paludiculture? Implications of the EU Agricultural and Climate Policies). Jan Peters, Michael Succowi SA. NB! Ettekanne on ingliskeelne.

10.40 GIS analüüs eesmärgiga määratleda degradeerunud turbaalade potentsiaalset kasutust. Kristjan Piirimägi, ELF.

11.15 Märgalaviljelusega seotud siseriiklikud õigusaktid ja nende rakendamine – ülevaade teostamisel olevast õiguslikust analüüsist . Siim Vahtrus, Keskkonnaõiguse Keskus.

11.30  Mahajäetud turbaalade metsastamisest Eestis. Katri Ots, Eesti Maaülikool

11. 50 Diskussioon

Kommentaarid ja tagasiside palume saata jott@elfond.ee!


Märgalaviljelusest

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist, nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.

Kasvuhoonegaaside heite poolest on kuivendatud turbaalad tervikuna Eestis teisel kohal peale energeetika- ja enne transpordisektorit. Erinevatel hinnangutel on heite maht 2-8 mln t CO2 aastas.

Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu  kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.


Seminari korraldab Eestimaa Looduse Fond projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ raames. Projekti toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevndatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.

Rohkem infot:

Jüri-Ott Salm

Märgalade programmi juht

Eestimaa Looduse Fond

E-post: jott@elfond.ee

Tel: 52 959 33