Kõik uudised

ÜPPris huvitav - strateegiakava head ja vead 3. osa: tingimuslikkus. Mis on KM ja kuidas see põllumajandust mõjutab?

05. aprill 2023
Maaelublogi

Kui eelmises postituses vaatlesime häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi (HPK), siis siinkohal vaatleme tingimuslikkuse teist ning vähemalt sama olulist osa: kohustuslikke majandamisnõuded (edaspidi nimetan lühendatult KM). Ka nende üldine ideoloogia on pärit juba nõuetele vastavuse põhimõtte algusaegadest: Euroopa Liidu rahaga ei tohi toetada Euroopa Liidu õiguse rikkumist. See, millised õigusaktid tuleb jõustada, on alati olnud reguleeritud ÜPP määrustega. Täna kehtiv tingimuslikkus on kirjeldatud strateegiakavade määruse lisas III (Määrus koos lisadega on leitav SIIT lehelt), mis loetleb nii HPK kui ka KM nõudeid.

ÜPPris huvitav - strateegiakava head ja vead 3. osa: tingimuslikkus. Mis on KM ja kuidas see põllumajandust mõjutab?

Et aga kõnealused Euroopa Liidu õigusaktid on sagedamini direktiivid (mitte määrused), sõltub nende konkreetne kohaldamine sellest, kuidas on direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikud õigusaktid sõnastatud. Veel enam, liikmesriikidel on teatud vabadus valida, milliseid sätteid oma siseriiklikust õigusaktist valida kohustuslike majandamisnõuete osaks. Praegu on see vabadus isegi veidi suurem kui varem - aga siiski on raamid määruses kirjas. Keskkonnaühendused esitasid strateegiakavale arvukaid ettepanekuid, mida paraku osalt ignoreeriti ilma mingi selgituseta. Mõned ettepanekud siiski paistavad olevat teatud määral arvestamist leidnud.

Alljärgnevalt vaatleme keskkonna seisukohalt olulisemate teemade kaupa, kuidas on meie kohustuslikud majandamisnõuded seatud strateegiakava rakendavas maaeluministri määruse “Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” lisas (kavas endas millegipärast need nõuded puuduvad).

Veekeskkonna kaitse

Veekeskkonda peab kaitsma kahe KM alusel: KM1 jõustab veepoliitika raamdirektiivi ja mõeldud ohjeldama põllumajanduslikku fosforikoormust, KM2 aga nitraadidirektiivi ning peab vähendama lämmastiku kannet põllumajandusmaalt. Eestis on mõlemad direktiivid jõustatud veeseadusega.

Lisaks sisevetele mõjutab põllumajandus ka Läänemere tervist.  Foto: Ireen Trummer

Nõuete analüüs näitab, et mõned keskkonnaühenduste soovitused täiendada veekaitsenõudeid võrreldes senise nõuetele vastavusega on leidnud arvestamist. Soovitasime seni kehtinud nõuetele lisada veeseaduse § 151 “Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal”, § 158 “Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded” täies ulatuses, § 161 “Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid” lisaks lämmastikule ka fosfori kohta käivad sätted, § 162 “Vedelsõnniku laotamise plaan ja väetamisplaan”, § 163 “Loomapidamise piirangud”, § 167 “Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded” ja § 187 “Veeloa kohustus”. Paistab, et kõigi soovitustega peale viimase on arvestatud. 

Sellise lähenemise mõju on raske ennustada. Seda enam, et kohustus ise ju on ikka, sest see on seaduses. Lihtsalt selle täitmata jätmine ei too endaga kaasa toetuste vähendamist.

Ehk siis on võimalik olukord, kus loa puudumisel saab tootja mingi tagasihoidliku trahvi, aga samas palju suuremad tulevad põllumajandustoetused kogu ulatuses kätte.

Mõneti segadusttekitavalt on KM2 sõnastatud meil kui nitraadireostuse vältimine nitraaditundlikul alal, kuigi stateegiakavade määrus nii kitsendav ei ole. Reostust tuleb vältida igal pool, mitte ainult nitraaditundliku alal. Teadupärast on nitraadidirektiivi täielik nimetus direktiiv “veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest” ja sellisena on see ka määruse lisas välja toodud. Kui aga vaadata konkreetseid veeseaduse sätteid, mis antud nõude taga on, siis osa nendest kehtib üle riigi. Jääb veidi segaseks, kas ÜPP rakendamisel kavatsetakse neid nõudeid valikuliselt kontrollida vaid nitraaditundlikul alal või siiski laiemalt.

Veeseaduse § 118 “Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd” ja § 119 “Tegevuse piiramin veekaitsevööndis” on paraku tingimuslikkuse ettepanekust välja jäänud (ei ole loetletud kummagi KM all), kuigi need on otseselt seotud eeltoodud direktiivide nimetatud sätetega. Tegemist on olulise puudujäägiga, millele keskkonnaühendused juhtisid õigeaegselt tähelepanu, kuid paraku tulemuseta. Osaliselt küll on vajalikud nõuded kaetud HPK 4 nõuetega, aga siiski mitte täiesti. Taas kordub võimalus, et tekib olukord, kus on rikkumisest kerge ülevaadata, kuna ka trahvi saamise puhul toetused täismahus säilivad. Veekeskkonna reostamisest saab kergemalt üle vaadata. 

Elurikkus

Elurikkust kaitstakse kahe KM alusel: KM3 rakendab linnudirektiivi ja KM4 loodusdirektiivi. Eestis on need direktiivid jõustatud looduskaitseseadusega. 

Mõned keskkonnaühenduste ettepanekud paistavad olevat arvestamist leinud: nõuded sisaldavad hoiualade elupaiku kaitsvat looduskaitseseaduse § 32 lg 2 ja § 14 lg 1 p 9, mille järgi on keelatud kaitseala valitseja nõusolekuta suurema kui 5 ruutmeetrise veekogu rajamine.

Looduskaitseseaduse § 17 “Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus” ei ole paraku kummaski KM standardis loetletud, kuigi see on otseselt seotud kõnealuste direktiivide puhul nimetatud sätetega.

Pestitsiidid

Pestitsiidide teemat reguleerib hetkel samuti kaks KM nõuet: KM7 ja KM8, mis rakendavalt vastavalt pestitsiidide turule laskmise määrust ja nende kasutamist reguleerivat direktiivi. Siinkohal on tulevikku vaadates asjakohane märkida, et viimase asendamiseks mõeldud määruse eelnõu on juba menetluses, mis ilmselt tähendab tulevikus ka muutust tingimuslikkuses. Praegu vaatleme siiski vaid kehtivat õigust, kuigi tulevikus oleks ilmselt asjakohane ka pestitsiiditemaatikas toimuvaid muutusi lähemalt käsitleda.

Kõige suurem vajakajäämine on Natura 2000 võrgustiku aladel kehtivate eritingimuste sisuliselt käsitlemata jätmine, kuigi KM8 pealkirjas Natura 2000 alasid isegi nimetatakse. Paraku aga ei käsitleta selle nõude all mitte ühtegi seadusesätet, mis Eesti õiguses antud teemal on. Osalt katab küll elurikkuse kaitseks mõeldud asjaomase KM4 all kehtestatu.

Toidu- ja söödaohutuse ning loomakaitse

Nendesse teemadesse ei jõudnud keskkonnaühendused strateegiakava ettevalmistamise käigus piisavalt süveneda ega ettepanekuid teha. Lootsime teiste huvirühmade tegevusele, aga ei märganud, et siin oleks keegi ettepanekuid aktiivselt esitanud. Ka taganjärgitarkusena ei oska praegu midagi nendes valdkondades esile tõsta ei heas ega halvas. Eks elu näitab, kas mõni oluline aspekt jäi kahe silma vahele või mitte.

Kokkuvõtteks

Võrreldes tänase nõuetele vastavuse ja rohestamisega on neid kahte ühendav tingimuslikkus väike edasiminek. Kui täiendavaid meetmeid ökokavade ja keskkonnatoetuste näol oleks piisavalt, võiks tingimuslikkusega isegi rahul olla. Kas täiendavad meetmed on aga piisavad, vaatleme järgmistes postitustes.

ÜPP teemalise lugudeseeria autor on Eestimaa Looduse Fondi maaelu ekspert Aleksei Lotman


Eesti ÜPP (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika) strateegiakava kiideti läinud aasta lõpuks heaks: sellel on olemas nii Euroopa Komisjoni kui Vabariigi Valitsuse heakskiit. Osalesime keskkonnaühenduste poolt aktiivselt kava ettevalmistamisel, nüüd on aeg vaadata otsa sellele, kuhu me oma ponnistusega jõudnud oleme.  




Ülevaate anname maaelublogi seerias „ÜPPris huvitav - strateegiakava head ja vead“. Soovitame lugeda ka
1.osa  ja 2. osa