ÜPP strateegiakava vajab endiselt ambitsioonikamat sisu
Põllumajanduse jätkumise ja toidu kättesaadavuse tagab terve looduskekkond. Põllumajandus peab seega kogu ELis, sh Eestis, muutuma järsult keskkonnahoidlikumaks.
Eesti otsus eraldada ökokavadele 30% 1. samba eelarvest on parem kui triloogi raames kokku lepitud 25%, ent vajadus on veelgi suurem ja rahastust ökokavadele peaks kindlasti suurendama. Mis puudutab 2. sammast, siis poollooduslike koosluste (PLK) meetmete ning maaparanduse keskkonnarajatiste rahastus peab olema suurem. Kriitiliselt on tarvis üle vaadata ka mahepõllumajandust, veekeskkonda, pestitsiide ja veel mitmeid teisi valdkondi puudutav, et ÜPP strateegiakava saaks tänapäevale kohaselt ambitsioonika keskkonnafookusega.
Allpool olevad ettepanekud on osa neist, mille EKO saatis selle aasta mais ka maaeluministeeriumile (MeM). Hoolimata mitmetest sisukatest vastustest neile, tõstame uuesti esile ettepanekud / teemad, mis EKO hinnangul tuleb tegeleda senisest märkimisväärselt põhjalikumalt, et suunata põllumajandus kestlikule teele.
Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa toetamise piirangud tuleb eemaldada
Praegune otsetoetuste reeglistik ütleb ette, kui mitu puud tohib olla põllumajandusmaal ja kui laiad võivad seal olla maastikulemendid. Ehkki kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa on sõnades tähtis, kehtiv süsteem seda ei toeta ning suuremat osa toetusi naudivad puude ja maastikuelementideta kõige eluvaesemate põldude pidajad. Uue ÜPPi perioodi üks läbivatest põhimõtetest on anda liimesriikidele senisest suurem otsustusõigus, mis tähendab, et Eestil on võimalus loobuda eelkirjeldatud kitsendustest nii, et toetused jõuaksid nende põllupidajate ja tootjateni, kes majandavad elurikkust ja maastikulist mitmekesisust toetaval viisil.
Euroopa Komisjon on varem soovitanud Eestil soodustada poollooduslike rohumaade majandamist, öeldes, et Eesti peab “tagama, et otsetoetusi käsitlevate eeskirjade (eelkõige määratluste) rakendamine ei välistaks maa toetuskõlblikkust...”. Samuti leidis Komisjon, et Eestil tuleb “suurendada bioloogilisele mitmekesisusele kasulike ja mitmekesiste põllumajanduslike maastikuelementide tihedust”.
Triloogi tulemusena on praeguseks sündinud kokkulepe, mille järgi on toetusõiguslikud agrometsanduse alad, maastikuelemendid, kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa ja märgalaviljelus. Selline kokkulepe toetab EKO seisukohta ja ettepanekuid.
Tingimuslikkus
ÜPP üheks oluliseks põhimõtteks, vähemalt teoreetiliselt, on juba mõnda aega arusaam, et avaliku rahaga ei tohi toetada keskkonna kahjustamist. Seni kehtiva ‘nõuetele vastavuse’ asemele tuleb uuel perioodil “tingimuslikkus”, kuid suur pilt on sarnane. ÜPP strateegiakavas tuleb kohustuslike majandamisnõuete all sõnastada reeglid, millega täidetakse erinevaid kehtivaid Euroopa Liidu õigusakte.
Kuivõrd tihti on tegemist direktiividega, mis erinevalt otsekohalduvatest määrustest jõustuvad siseriiklike seadustega, on EKO teinud mitmed ettepanekud, milliseid seadusesätteid tuleks meil kohustuslike majandamisnõuetena rakendada.
Eesti mahetoetusi tuleb tõsta
Eesti peaks kindlasti pingutama Euroopa Liidu talust taldrikule strateegia eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte piirduma sellega. Mahepõllumajanduse pindala pikaajaline suurenemine on üks Eesti põllumajanduspoliitika edulugusid, mis on kasulik nii keskkonnale, inimesele kui ka majandusele. See edulugu peaks jätkuma ning Eesti peaks võtma siin eestvedaja rolli ja tagama, et Eesti põllumajandussaadused oleksid üle Euroopa tuntud ja tunnustatud kui pikaajalisest ja oskuslikust mahepõllumajandusest lähtuv hea ja tervislik toit. Paraku püsib oht, et senine mahetootmise kasv asendub langusega. Sellele on tähelepanu juhtinud ning vastavaid ettepanekuid teinud nii mahetootjad ise kui ka EKO. Ühiskiri Maaeluministeeriumile saadeti 2021 juunis.
Mahetoetuse ja mahetootjatele kättesaadavate teiste ökokavade ning keskkonnatoetuste eelarvet ja toetusmäärasid tuleb tõsta, et maheviljelus saaks järjepidevalt kasvada.
Pärandniidud vajavad suuremaid toetusi ning väärivad mahemaana arvesse võtmist
Pärandniidud ja teised elurikkad rohumaad vajavad suuremat eelarvet ja toetusmäärasid. Toetusmäärade arvutamine peab olema läbipaistev. Eesti pärandniidud peaksid kuuluma ametlikult mahemaa koosseisu.
Lämmastiku ärakande kasv põllumajandusest tuleb pöörata langusse
Eesti põllumajandusest lämmastiku ärakande pikaajaline kasvav trend on murettekitav. Selle lahendamine on võimalik ning üks mitmest konkreetsest EKO ettepanekust puudutab taimetoitainete bilansi ja/või kasutustõhususe parandamist. See abinõu oleks kooskõlas ka hiljuti vastu võetud Põllumajanduse ja Kalanduse Arengukavaga ning Euroopa Komisjoni soovitustega Eestile.
Talvise taimkatte, veekaitseliste rohumaade ja puhvervöönditega seonduvad EKO ettepanekud ei ole leidnud MeMi poolehoidu.
Pestitsiidivabad alad vajavad toetust
EKO maikuiste ettepanekute järel on glüfosaadivaba viljeluse valikulisest meetmest saanud keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse osa. Ehkki glüfosaat on vaid üks toimeaine, on see siiski põllumajanduses enimkasutatav pestitsiidide rühm. Nii võib seda arengut pidada põllumajanduse säästlikumaks muutmise mõttes kindlasti positiivseks arenguks. Teisalt on tarvis piirata ka teiste pestitsiidide kasutust põllumajanduses.
Vaata lisaks:
- EKO kiri maaeluministrile 07.09.2021 ÜPP starteegiakava täiendamise ettepanekutega.
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Mis on mis?
ÜPP - Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mis sai alguse 1962. aastal. ÜPP hõlmab ligi kolmandiku EL ühisest rahakotist. Praegu toimub ÜPP ümberkujundamine järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2021-2027). Eestis on sellega seoses koostamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021-2027. Varasemaga võrreldes saavad riigid suurema iseseisvuse otsustada toetuste üle. Loe lisaks ka Euroopa Komisjoni kodulehelt ja ELFi blogist“ Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika”.
ÜPP strateegiakavad - Euroopa Liidu liikmesriigina paneb ÜPP paika strateegilised suunad ka Eesti põllumajanduse jaoks järgmiseks 7 aastaks ehk aastani 2027 k.a. Liikmesriigid täpsustavad konkreetse tegevuskava nn ÜPP strateegiakavas, mille koostamist Eestis veab maaeluministeerium ning kuhu on kaasatud erinevad huvipooled. Eestis tuleb ÜPP strateegiakava senise maaelu arengukava asemele ning strateegiakava koostamine on meil juba nii kaugele jõudnud, et 21.mail arutab strateegiakava juhtrühm eelarve üle. Strateegiakava koostamise kohta saab rohkem lugeda ministeeriumi kodulehelt.
Triloog - kolme osapoolega läbirääkimised. Triloogid on Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimised, kus arutatakse seadusandlikke ettepanekuid. Triloogi eesmärk on jõuda põhimõttelisele kokkuleppele teksti sõnastuses, mis oleks vastuvõetav nii Euroopa Liidu Nõukogule kui ka parlamendile.
ÜPPi kulg - novembris 2021 peaks toimuma hääletus Euroopa Parlamendi üldkogul, misjärel hääletavad Euroopa Liidu nõukogus ministrid. ÜPP määruste tekstid avaldatakse eeldatavasti detsembris. Triloogidel sündinud kokkulepet nendel hääletustel ilmselt ei avata ega ka lükata tagasi, mis tähendab, et sisuliselt on praegu määruste tekstides juba kokku lepitud.