Lühiülevaade: ELi kliimarahastuse kasutus Eestis

Praeguse ELi pikaajalise eelarve jooksul (2021–2027) saab Eesti Euroopa Liidult ligikaudu 5,8 miljardit eurot kliimarahastust, seda nii ELi struktuurifondidest kui ka heitkogustega kauplemise süsteemi tulust (ETS). Suurim osa kliimaalasest rahastusest pärineb ETSi ühikutega kauplemisest, mille tulu oli aastatel 2021–2027 ligikaudu 2,4 miljardit eurot.

Ülevaatest selgub, et viimastel aastatel on kasvanud investeeringud raudteetransporti - Rail Balticusse ja uutesse elektrirongidesse, samuti hoonete energiatõhususse ja taastuvenergiasse. Oluline osa ETSi tuludest suunati lühiajaliseks energiahindade tõusu leevendamiseks COVIDi pandeemia järel ja Ukraina sõja alguses. Samas on mitmed valdkonnad jäänud vajaliku tähelepanuta – näiteks kliimamuutustega kohanemine, kohaliku tasandi liikuvus ja taristu, samuti looduspõhised lahendused.

Ülevaates tuuakse välja, et pikaajalist kliimarahastust ja investeeringute planeerimist toetaks selge kliimaalane seaduslik raamistik, näiteks riiklik kliimaseadus. Sellest sõltub ka edaspidine Eestisse jõudev ELi rahastus, sest näiteks põlevkivist väljumise tähtaegade paika seadmine on eeldus taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) jätkumiseks.

LOE ÜLEVAADET (ingliskeelne)

Ülevaade on koostatud algatuse LIFE TogetherFor1.5 raames, mille eesmärk on suunata Euroopa Liidu kliimategevusi nii riigisiseselt kui ka ELi tasandil nii, et need oleksid kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1.5C eesmärgiga. Algatuse meeskond koosneb 14st vabaühendusest 13 Euroopa riigis, Eestist on partneriks Eestimaa Looduse Fond.