Eesmärk: Kaitsta looduskaitseliselt kõige väärtuslikumat osa Eesti metsadest.

Vääriselupaikadest Eestis

Vääriselupaik on koht, kus tõenäosus haruldaste ja ohustatud liikide esinemiseks on suurem kui ümbritsevas majandatavas metsas. Vääriselupaikade üle-eestiline inventuur viidi läbi aastatel 1999 - 2002. Selle käigus leiti, et vaid 1% Eesti tulundusmetsadest vastab vääriselupaiga kriteeriumitele. Keskmine vääriselupaiga suurus on ca 3 ha. Erametsades registreeriti 2111 vääriselupaika. 

Riigimetsas olevad vääriselupaigad on kaitstud vastavalt RMK-le omistatud FSC säästva metsamajandamise sertifikaadile ja ministri käskkirjale. Erametsades toimub vääriselupaikade säilitamine riigi ja omaniku vahel sõlmitavate vabatahtlike lepingute alusel. Hetkel (2007 aasta algus) on sõlmitud vaid 162 lepingut. Seega on erametsade vääriselupaigad sisuliselt kaitseta. ELFi 2006. aastal toimunud inventuur näitas, et aastatel 2002-2005 hävis raiete käigus kokku 6% vääriselupaikadest ja eksperdid hindavad, et alates 1999 aastast kuni 2006 aastani on hävinud ligikaudu 15% vääriselupaikadest.

Et kaitsta looduskaitseliselt kõige väärtuslikumat osa Eesti metsadest, vajame me kõigi ühist pingutust. ELF kutsub metsaettevõtteid liituma vääriselupaikade raie moratooriumiga, et aidata kaasa Eesti metsade mitmekesisuse säilimisele.

Kuidas vääriselupaikade raie moratooriumiga liituda?

Liitumine toimub läbi ELF-i poolse ettevõtte nime ja kontaktisiku lisamise väärielupaikade moratooriumiga liitunud ettevõtete avalikku nimekirja. Nimekiri hakkab asuma ELF-i koduleheküljel www.elfond.ee. Liitumise eelduseks on, et ettevõte sõnastab enda keskkonnapoliitikas ja/või oma partneritega sõlmitavates lepingutes vääriselupaikade raie moratooriumiga liitumise avalduses kirjeldatud tingimused.

1. Ettevõte tagab, et iga talle tarnitud Eesti erametsast raiutud puidukoorma juurde kuulub puidu algpäritolule viitav katastritunnus või metsateatise number. Või ostab ettevõte Eesti erametsadest pärinevat puitu ainult ettevõtetelt, kes on juba liitunud ELF-i vääriselupaikade moratooriumiga (saeveskid jt. töötlejad).

2. Ettevõte ei osta vääriselupaigast raiutud puitu.

3. Ettevõte ei teosta raietöid vääriselupaikades, va. kui tööd on kooskõlas vääriselupaiga majandamisjuhistega.

4. Ettevõte ei kahjusta oma muude metsanduslike tegevustega vääriselupaiga soodsat seisundit (nt. väljaveoteed läbi vääriselupaiga).

5. Ettevõte lähtub ka oma muudes metsanduslikes tegevustes säästva metsanduse põhimõtetest.

Vääriselupaikade asukohtade defineerimise aluseks on metsaregistri avalikus internetiversioonis kättesaadav kinnistupõhine vääriselupaikade kaart.

ELF võib ettevõttelt küsida informatsiooni (lepinguvormid, keskkonnapoliitikad vms), et veenduda lepingunõuete reaalses rakendamises. Juhul kui ettevõte teadlikult rikub käesoleva lepingu tingimusi, siis arvatakse ettevõte nimekirjast välja.

ELFil on õigus ettevõte nimekirjast välja arvata ka juhul, kui ettevõte on oma muude metsanduslike tegevustega läinud sihilikult vastuollu säästva metsanduse põhimõtetega.

Enne väljaarvamise otsust kohustub ELF kuulama ära ettevõttepoolsed selgitused.