Eesmärk: Analüüsida Eesti võimalusi liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas.  

Uuringust

Keskkonnaministeeriumi tellis 2013. aastal  uuringu "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050". Uuringu viisid läbi Säästva Eesti Instituut, Tartu Ülikool ning Eestimaa Looduse Fond.

EL-i konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava aastaks 2050 määratleb EL-i eesmärgid kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonide vähendamiseks 40 aasta perspektiivis. Kava kohaselt peaks EL-is KHG heitkogused võrreldes 1990. aastaga langema 2050. aastaks 80–95%. Kõikidel liikmesriikidel on soovitatud koostada riiklik teekaart, mis toetaks sobivas suunas liikumist ning arvestaks nii KHG heitkoguste vähendamise võimalusi kui ka sellega (potentsiaalselt) kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Käesolev uuring analüüsib Eesti võimalusi liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050 ning on aluseks Eesti teekaardi kujundamisel. Antud töö käigus koostati analüüs Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimalustest, hindamaks Eesti võimalusi ja riske liikumisel eesmärgi saavutamise suunas. Uuringu käigus töötati välja ja võrreldi erinevaid stsenaariume kliimapoliitikaga seotud sektorite edasiste arengusuundade kohta. Eeskätt oli uuringu fookuses KHG heitkoguste prognoosimine aastaks 2050 ja emissioonide vähendamisele suunatud erinevate võimaluste kasutatavuse ja teostatavuse hindamine. Uuring aitab kaasa Eesti madala CO2-heitega majanduse visiooni kujundamisele. See on vajalik ÜRO ja EL-i poolt eesmärgiks seatud eesmärkide saavutamiseks, toetades analüüsil tuginevate otsuste tegemist. Uuringu raames koondatakse olemasolev sektoripõhine teadmine esmakordselt ühtsesse analüüsidokumenti, mis lihtsustab sektoriüleste üldistusteni jõudmist ja poliitikasoovituste koostamist. Analüüsi läbiviimisel lähtuti ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) metoodikast ning uuringus käsitletakse põhjalikumalt järgnevaid sektoreid:

• energiamajandus
  
• transport
  
• tööstuslikud protsessid ning lahustite ja teiste toodete kasutamine
  
• jäätmemajandus
  
• põllumajandus
  
• maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus
  

Tutvu uuringuga

Uuring on valminud Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastamisel.