Eesmärk: Bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja suurendamisele kaasa aitamine, vähendades ühtlasi põllumajandusest pärit toitainete kannet Läänemerre pärandkoosluste majandamist parandades.

Miks on tarvis keskkonnasõbralikumat põllumajandust?

Intensiivne põllumajanduslik tootmine on peamine põhjus, mis põhjustab Läänemere eutrofeerumist, teiselt poolt põhjustab elurikkuse kadu pärandkooslustel ka liiga vähene majandamine. Majanduslikult tõhus, kuid samal ajal keskkonnasõbralik tootmine peaks negatiivseid suundumisi vähendama. Eriti oluline on tootjate teadlikkuse kasv Balti riikides, kus põllumajandus on viimasel ajal kiiresti intensiivistunud.

Projekti tegevused

Eesmärgi saavutamiseks kaasati piirkonna põllumajandustootjaid, koostöö toimis vahetu suhtlemisena õppereisidel ja Eesti  ja välisekspertide individuaalsel farmide nõustamisel. Projekti käigus korraldati muuhulgas 10 looduskaitselist talgulaagrit ning anti sisend uue maaeluarengukava väljatöötamisse keskkonnakaitseliste põhimõtete paremaks rakendamiseks.

Projekti piirkonnad olid Eestis Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Koostööd tehati Rootsi organisatsiooniga The Uppland Foundation ja Läti Looduse Fondiga.

SNOWBAL tõstis põllumajandustootjate, eriti pärandkoosluste majandajate teadlikkust, et vähendada toitainete äravoolu Läänemerre ning aitas kaasa pärandkoosluste majandamisele, näidates ühtlasi, et põllumajandus, looduskaitse ja äri võivad toimida käsikäes jätkusuutlikul viisil.

Nn tooted, mida nende looduskaitseliselt väärtuslike alade majandamine võimaldab:

• Lihaveisekasvatus looduslikel aladel - kvaliteetne liha
  
• Pilliroo kasutus
  
• Heina kasutus bioenergia tootmisel
  

Projekti raames anti välja ka trükis "Lihaveisekasvatus pärandkooslustel".

Projekti rahastajad

Projekti nimi inglise keeles Saving the Sea from Nutrient Overload by managing Wetlands/grasslands BALtically.Projekti nimi eesti keeles „Toitainete koormuse vähendamine Läänemerre ja pärandkoosluste majandamine“.

Projekti rahastas Central Baltic Interreg IVA programm. Projekti kaasrahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja WWF Rootsi.