Eesmärk: Kaardistada Liivi lahe meretuule väljad ja jäätingimused, hüljeste ja lindude elupaigad ja rändeteed, inimeste suhtumine tuuleparkidesse ja võimalik majanduslik väljund kogu Liivi lahe piirkonna kohta - see aitab tuuleparkide rajamist paremini planeerida.

Miks on merealade uuringuid tarvis?

Mere tuuleparkide planeerimine Eesti majandusvööndis ja rannikumeres on viimasel ajal oluliselt hoogustunud. Tuulikute asukohtade kavandamisel on oluline teada, milline on seal tuuleenergia ressurss, jäätingimused, looduslik elukeskkond ning inimeste suhtumine ja majanduslik tulem. Kogutud materjal koondatakse GIS keskkonnas ruumilise planeerimise meetoditel põhinevasse töövahendisse, mida saavad kasutada Liivi lahe potentsiaalsete tuuleparkide arendajad, kohalikud omavalitsused ja otsustajad ning konkreetsete tuuleparkide asukohtade keskkonnamõjude hindajad.  

Projekti tegevused

Selgitamaks piirkonna elanike ja erinevate huvigruppide suhtumist avamere- ja ranniku tuuleparkide potentsiaalsete asukohtade valikusse, koostati, levitati ja analüüsiti arvamusküsimustikke ning viidi läbi avalikud foorumid.

Kaugseire andmete töötlemine hõlmas tuule ja jää kujundite kaugseire ja rannikualade ilmajaama andmete ülekandmist dünaamiliste mere- ja rannikualade tuule- ja jää kaartidele alates aastast 2001 kuni 2012. Piirkonnas paiknevaid ja talvituvaid linde ning hülgeid loendati perioodil 2011-2012. Erinevate linnu-ja hülgepopulatsioonide dünaamiliste kaartide koostamisel kogutud ajaloolised andmed aastast 2001 kooskõlastati.

Projekti partneriteks olid uurimisinstituudid Eesti ja Läti Vabariigist ning Eestimaa ja Läti Looduse Fond. Projekti koostööpartnerlus võimaldas efektiivsemalt kooskõlastada tegevusi tuuleparkide kavandamisel Liivi lahe piirkonnas ning koondas vajalikud teadmised ühtseks tervikuks.

Projekti juhtgruppi olid palutud osalema Siseministeeriumi (Eesti), Keskkonnaministeeriumi (Eesti), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Eesti), Keskkonnakaitse - ja Regionaalarenguministeeriumi (Läti), Pärnu Maavalitsuse (Eesti), Saare Maavalitsuse (Eesti), Lääne Maavalitsuse (Eesti), Riga regiooni (Läti), Kurzeme regiooni (Läti), Eesti Energia AS (Eesti) ja AS Latvenergo (Läti) esindajad.

Projekti „Liivi laht kui tuuleenergia ressurss" (Gulf of Riga as a Resource for Wind Energy - GORWIND) finantseeriti Estonia-Latvia Programme 2007-2013 rahalistest vahenditest. Kaasfinantseerija oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.