Lendorava uuringud ja kaitse

Lendorava uuringud ja kaitse
Algus:1991
Eesmärk: Info kogumine lendorava esinemispaikade kohta ning lendorava Eesti populatsiooni ellujäämisele kaasa aitamine.

Kes on lendorav ja miks teda kaitsta tuleb?

Lendorav on Eesti metsade uhkus - Euroopa Liidus leidub lendoravaid vaid Eestis ja Soomes. Lendorav on pisiimetaja, kes elab sellistes metsades, kus leidub talle pesitsemiseks, varjumiseks ja toitumiseks piisavalt õõnsustega puid, peamiselt haabasid, mistõttu on tähtis roll lendorava elus täita just vanadel metsadel. Paraku on raiesurve vanadele haavikutele täna väga suur ning lendoravate pesitsusalasid on väga vähe alles jäänud.

Lendorava koduks võivad olla vääriselupaigad ehk sellised piirkonnad metsas, kus kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Kahjuks on suur osa Eesti vääriselupaikadest kahjustatud ning nende kaitse ei ole täna tagatud.  

Kuna lendoravad ei talu häirimist ja vajab liikumiseks puid, on oluline, et lendorava elupaikades oleksid ulatuslikud metsaraied välistatud. Samuti peavad lendoravate elupaikade vahel olema liikumiskoridorid, et emased ja isased loomad saaksid piisavalt järglasi ning toitu hankida.

Kuidas aitab ELF lendoravaid?

ELF seisab selle eest, et haruldane lendorav meie metsadest lõplikult ei kaoks. Selle tarvis on ELFi kogutud annetuste abiga uuritud lendoravaid ning hoitud muret nende elupaikade, põlislaante hävitamise pärast ühiskonnas päevakajalisena.

Annetatud raha abil on ELF uurinud ja uurib edaspidi lendoravatele sobivaid metsi eelkõige praegu teadaolevate ja lendoravate varasemate esinemiskohtade ümbruses. Lendorava projekti üheks põhieesmärgiks on olnud ja jääb ka tulevikus aktuaalse info kogumine lendorava esinemispaikade kohta. Selleks inventeeritakse lendoravatele sobivaid metsi nii varasemates esinemiskohtades kui nende ümbruses.

Praegu on keskkonnaregistrisse kantud 111 lendorava leiukohta, kuid kõik neist pole igal aastal asustatud.  2016. aasta seireandmete kohaselt on teada aga vaid 45 asustatud lendorava elupaika. ELF korraldab igal aastal Ida-ja Lääne-Virumaal lendoravate (pesa)elupaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid. Elupaikade tuvastamisel saab vältida teadmatusest nende tahtmatut kahjustamist või hävitamist (alad saab võimalikust raiekavast välja jätta). Aladele kaitsestaatuse andmise läbi tagatakse seal lendoravatele sobiv metsakooslus. Välitöid teostavad Tartu Ülikooli bioloogia üliõpilased, kraadiõppurid ja loodushuvilised Uudo Timmi koordineerimisel.

2017-2018 aastal toimuvad ELFi eestvedamisel Ida-Virumaal lendorava infopäevad maaomanikele. Täpsem info saadetakse maaomanikele e-posti ja/või tavaposti teel.

2017. aastal valmis lendorava asurkonna geneetiline uuring. Tutvu uuringuga.

Nii lendorava infopäevi kui uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.