Eesmärk: Suure väina püsiühenduse kava loomisel arvestatakse Natura 2000 põhimõtteid.

Miks on oluline hinnata silla või tunneli loomise mõju Suurde väina?

Vabariigi Valitsuse korraldusega 10.03.2006 nähti ette Suure väina veo kava koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu- ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine. Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi kavale läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Oluliseks osaks KSHst oli Väinamere Natura 2000 alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine).

Mõju hindamise käik ja tulemus

KSH käigus jõudsid erinevad eksperdid ühendusvariantide võimalike mõjude osas erinevatele järeldustele, eelkõige osas, mis puudutas püsiühenduse rajamist silla kujul. Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid leidsid, et vähemalt mõnede sillavariantide puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Lõpptulemusena jäeti aga KSH aruandes nende ekspertarvamused kõrvale ja järeldati, et ühelgi ühenduse alternatiivil ei oleks kaitstavatele lindudele ja viigerhüljestele olulist mõju.

Keskkonnaamet keeldus 31.05.2011. a kirjaga avalikul väljapanekul olnud esialgse KSH aruande heakskiitmisest, kuna leidis selle osaks oleva Natura hindamise olevat puuduliku. Pärast aruande täiendamist Natura hindamise võtmeeksperdi poolt ning suhtlust ekspertidega kiitis Keskkonnaamet 23.09.2011. a KSH aruande siiski heaks. EL loodusdirektiivi kohaselt ning lähtudes seda tõlgendavast Euroopa Kohtu praktikast (lahend C-127/02, nn /Waddenzee juhtum/) on Natura 2000 aladel lubatud strateegiliste kavade osas teha heakskiitvaid otsuseid vaid juhul, kui otsuse tegija on lähtudes parima teadusliku teadmise abil kõrvaldanud igasuguse kahtluse, et kava ei avalda alale olulist negatiivset mõju.

Antud juhul ei võimaldanud aga Natura hindamise puudulikkus otsusetegijal olulise negatiivse mõju puudumises veenduda ning seega ei olnud ka Suure väina ühenduse kava osas võimalik õiguspärast otsust teha. Lisaks õigusvastasusele võiksid otsusel olla ka olulised reaalsed tagajärjed – nii võib sillavariandi kasuks otsustamine jäädavalt katkestada viigerhüljeste jaoks ülimalt tähtsa rändetee Väinamere ja Liivi lahe vahel ning tuua kaasa suure hulga rändlindude hukkumise.

Keskkonnaorganisatsioonid Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Terioloogia Selts, Säästva Eesti Instituut, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, MTÜ Läänerannik, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ja Eesti Keskkonnakaitseühing Sorex leidsid, et KSH aruande lõppjäreldused on valed ning esitasid seetõttu 15. veebruaril 2012 Keskkonnaametile vaide 23.09.2011 KSH heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioone esindas vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus.

29.02.2012 otsustas Keskkonnaamet KSH aruande vaide rahudamata jätta, kuna KSH aruande heakskiitmine ei ole veel kava enda heakskiitmise otsus. Seega ei ole juhtum veel lõppenud, kuna otsus kava enda heakskiitmise kohta on valitsuse poolt jätkuvalt langetamata.