Kõik uudised

Ühiskondlikule kokkuleppele suundunud tõld muutus ühtäkki kõrvitsaks #MAK2030

30. november 2020
Metsablogi
Pikka aega püüti metsanduse arengukava koostamist avalikkuse silmis näidata eeskätt kui laiapõhjalise kaasamise head näidet. Arengukava koostamise protsessi maine kujundamiseks palkas keskkonnaministeerium ka suhtekorraldusagentuuri. Viimase aastaga on see maine aga üha murenenud ning praeguseks kokku kukkunud. Alguse sai see SEI Tallinnalt tellitud arengukava stsenaariumide mõjude hinnangu varjamisega ja juhtkogus toimuva kajastamisega Eesti Päevalehes.


Tarmo Tüür, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees ning Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja MAK 2030 juhtkogus.
Sügisel on oma kriitika juhtkirjades välja öelnud Postimees ja Eesti Ekspress, protsessi vildakust on põhjalikult kajastatud Päevalehe ja Postimehe artiklites ning analüüsitud arutelusaadetes (nt Olukorrast riigis, Poliitikaguru). Ekspressi peatoimetaja Erik Moora tõdes, et hoolimata pikast arengukava protsessist ei ole tulemust näha ning keskkonnaministeerium pole tegelikult oma ülesandega hakkama saanud. Ülesandega ehitada koosmeelt, võtta osapooltel hirme maha, anda neile tagatisi ja painutada jäigaltseisjaid kokkuleppe poole. Ekspressi juhtkiri nendib, et “vaatamata ilusale jutule on riik toetanud vaid vaidluse üht poolt, käitudes pahauskselt. Ning liigutanud sellega kompromissi silmapiiri taha.” Ka Postimehe juhtkiri toob välja, et keskkonnaministeerium paistab toimetavat ühe poole huvides ning “ministeerium ja selle allasutused ei ole ise piisavalt avatud diskussiooniks.”

MAKi juhtkogus läks samal ajal aga kiireks tööks, järjepanu peeti kolm koosolekut. Enam polnud aega senisel moel materjalidega ja protokollidega tutvuda, oma argumente sõnastada ja saata jne. Alaeesmärkide sõnastused sündisid koosolekuil kohapeal, kus hääletati välja pakutud alternatiivsete lausete, fraaside või isegi üksikute sõnade poolt ja vastu. Sel moel sai küll läbi viia terve rea hääletusi, kirja panna alaeesmärgid ning need pressiteatega välja saata, ent nende terviklikkus ja läbimõeldus on paraku üsna küsitavad.

Näiteks hääletati ühe alaeesmärgi puhul sõnastusest sisuliselt välja metsa süsiniku sidumisega arvestamise vajadus. Nimelt ei arvestatud ettepanekut, et metsa majandamisel peaks nii lühi- kui pikaajaliselt suurenema süsiniku varu ja süsiniku sidumise kiirus ning enamik hääletas vaid pikaajalise süsiniku sidumise poolt. Arvestades, et arengukava käib vaid 10 aasta kohta, on selline sõnastus sisutu. Nüüd tähendab see alaeesmärk, et metsa võib Eestis lähiaastatel raiuda ilma, et seotud süsiniku hulgale mingit tähelepanu pööraks! Samas on näiteks ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel (IPCC) selgelt tõdenud, et kliimakriisi lahendustega tuleb tegutseda nüüd ja kohe.

Hääletamise teeb iseäranis problemaatiliseks aga see, et algusest peale on kõigile teada, et juhtkogu moodustamisel ei ole erinevate väärtuste ja huvide esindatus tasakaalustatud. Selges enamuses on majandushuvide või veelgi täpsemalt öeldes senise intensiivse metsanduse kursi jätkamise pooldajad. Tõime selle probleemi välja kohe juhtkogu loomisel nii keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas, juhtkogu koosolekul kui ka avalikkuses. Kriitika pareeriti sellega, et koosseisu tasakaal pole oluline, sest nagunii võetakse otsused vastu konsensuse teel ja hääletamist “tuleb viimase võimalusena kaaluda, kui kuidagi muud moodi enam ei saa” vaid. Paraku on praeguseks selge, et need olid vaid tühjad sõnad. Eesti metsapoliitikat on tehtud juba üle kümnendi intensiivse metsanduse eestseisjate valjuhäälse retoorika ja suure arvulise ülekaalu abil, sõites üle teistest väärtustest. MAK2030 jõuga pressimise tulemusena saab jätkuda senine metsapoliitika.

Postituse autor: Tarmo Tüür