Kohtumised metsas: püsimetsanduse talgud Vormsil
Vormsi saare metsad erinevad Viljandimaa metsadest kardinaalselt. Heimtali kandis olid viljakad metsad ja puud kasvasid massiivseks. Vormsi pastoraadi metsad on valdavalt liivased männikud, kus puude kõrguskasv jääb tagasihoidlikuks. Samas on Vormsi männipuidu kvaliteet väga kõrge, just oma aeglase kasvu tõttu. Sealne puit on väga tihe ja väga heade mehaaniliste omadustega. Võiks öelda lausa väärispuit, mida saab kasutada näiteks paadiehitusel, vanade kirikute renoveerimisel, palkmajade ehitamisel, kannelde valmistamisel jms. Kvaliteetse ja piisavalt jämeda palgi saamiseks tuleb lasta sealsel metsal kasvada umbes 150. aasta vanuseks. Kuna pastoraadi metsasid on juba sajandeid selliselt majandatud, siis leidub vana mändi seal palju.
Heimtali ja Vormsi püsimetsa majandajatel on sarnane käekiri: metsa võetakse ainult siis, kui selleks on konkreetne vajadus ja töid tehakse võimalikult kergete masinatega, et kasvavat metsa säästa. Ka Vormsil on hiljutise valikraie märgid vaevu näha - kasvavat metsa ei ole kahjustatud. Algor on mõne osa neist metsadest jätnud täiesti puutumata, mõttega, et igal pool ei pea inimene majandama – „mõnes metsas võib ka lihtsalt käia ja nautida loodust“. Talguliste jaoks tuli üllatusena, et metsa tegelikult ei pea majandama. Kui oled metsaomanik ja sinu eesmärk ei ole metsast tulu saada, vaid nautida seda metsa, sellisena nagu ta on, siis ei juhtu mitte midagi halba. Mets ei kuku ümber ja ei kao ära. Massilised kahjurite rüüsted tekivad tavaliselt halvasti majandatud metsades ja peamiselt monokultuurides.
Lisaks pöörab ta suurt tähelepanu kohaliku puidu väärindamisele. Kui tavalise männipalgi keskmine turuhind on hetkel 150 EUR/tm, siis pastoraadi metsadest saadava männipalgi hinnaks tuleb umbes 500 EUR/tm. Lisaks saab sellisest puidust teha mitmeid erinevaid kestvustooteid - paadid, palkmajad, puitlaagid jne. Algori eeliseks puidu väärindamisel on tema teadmised traditsioonilisest ehitusest ja käsitööst. Kui ta ise mõne paadi meisterdab, siis paadi hinnaks on u 6000 EUR ja selle tegemiseks kulub 2 mändi. Nii on võimalik loodusega koos elada ja siiski end ära majandada. Ilmselgelt on see teistmoodi elustiil, kui paljud meist on harjunud. Aga jällegi ei ole õige väita, et püsimetsandus on Eestis uus või et see ei toimi.
Püsimets aitab ka kliimamuutust leevendada
Talgulistega arutasime ka meedias käivat nn metsasõda, sest tundub, et igasugune edasiviiv dialoog looduskaitse ja tööstuse vahel on katkenud. Üks osapool soovib muljet jätta nagu ühel poole oleks “ratsionaalselt ja majanduslikult” mõtlevad inimesed ja teisel pool “emotsionaalsed, elukauged” aktivistid, kes ainult auto aknast metsade kadumist märkavad. Ometi tegutseb looduskaitses väga palju metsanduse haridusega inimesi, teadlasi, majandajaid.
Algoriga tuli jutuks ka metsa süsiniku sidumine. Kui Vormsil männid raiuda nende raieküpsuse saavutades on nende diameeter veel väike. Männid elavad heades tingimustes 300-400 aastaseks. Sellega võrreldes on 90-aastane mänd veel päris noor puu ja ta võib veel aastasadu süsinikku siduda. Väga lihtne matemaatiline arvutus näitab ka, et juba laiema diameetriga 150-aastane mänd seob süsinikku oluliselt rohkem, kui 90- aastane, sest iga uus aastarõngas on eelmisest suurem ja selle kasvatamine seega kasutab rohkem süsinikku. Meie metsatööstus on paarist pealiskaudsest noore metsa süsiniku sidumise uuringust agaralt kinni võtnud, et saaks õigustada suurenenud raiemahte, aga väited nagu intensiivne metsaraie on kliimale kasulik on igale selgelt mõtlevale inimesele arusaadavalt valed.
Mets on kodu
Lisaks ei ole mets ainult süsinik. On veider, et seda peab üldse meelde tuletama. Keskkonnaministeeriumi andmetel on ca 25% on majandustegevus mingil moel piiratud. Kaitse all reaalselt on pisut üle 19%, range kaitse all veidi üle 14%. Metsateatisi vaadates näeme, et raied toimuvad looduskaitsealadel, Natura2000 aladel, metsise jm kaitsealuste liikide elupaikades. Paljude liikide jaoks on ohtlik just elupaikade killustumine. Eesti kaitsealustest liikidest umbes 30% on otseselt seotud metsaga. Üks liigirikkuse vähenemise põhjus metsade struktuuri ja kasvukohatüübile omase puurinde liigilise koosseisu vaesumine. Majandatavad metsad noorenevad. Metsade pindala suurenedes on aga vanade metsade pindala kokku kuivanud.. Viimase paarikümne aasta tunduvalt suuremad raiemahud võrreldes varasemate aegadega on eelkõige vähendanud vanemaid metsi, sest raiutakse ikka vanemat, mitte noort metsa.
Kuigi varasemale metsata maale on kasvanud juurde uusi metsi, ei mõelda palju sellele, et need on ökoloogilises mõistes ikkagi noored. Paljud liigid vajavad eluks metsi, mis on arenenud metsana rohkem kui üks metsapõlv. Ka puidu kvaliteet on oluliselt parem aladel, mis on üle ühe põlve olnud metsamaa. Vanadele põllumaadele kasvanud puud kipuvad olema okslikud ja puit madalama kvaliteediga.
Heimtali metsades nägime, et püsimetsandus on hea valik elurikkuse suurendamiseks, inspiratsiooniks kunstnikule ja oma tarbeks puidu varumiseks. Vormsi pastoraadi metsades näeme, et lisaks on õige väärindamise korral võimalik ka oma metsast edukalt ja järjepidevalt majanduslikku tulu saada, ilma et teised eesmärgid peaksid kannatama.
Autor ja fotod: Annika Altmäe, talgute korraldaja ja püsimetsaühistu juhatuse liige