Raiemahu vähendamine riigimetsas on samm õiges suunas
Raiemahu vähendamine on samm õiges suunas mitmel põhjusel:
Nii aitame hoida liigirikkust. Mida rohkem on alles erinevaid metsaelupaiku, seda mitmekesisem ja muutustele vastupidavam on kogu elusloodus, sh inimene ise. Paraku kuuleb metsades intensiivsete raiete tõttu üha vähem linnulaulu ning juba ohustatud metsaliigid satuvad üha täbaramasse olukorda.
Enamik eestimaalasi soovivad meie ühise riigimetsa säästlikumat majandamist. Raiemahu vähendamist riigimetsas toetab 63 % eestlastest ning pesitsusrahu kehtestamist 93%.
Nii jääb rohkem alles inimestele ja kogukondadele kalleid kodumetsi, kus seenel ja marjul käia, jalutada, suusatada ja matkata. Säilivad vanad metsad, mida tulevastele põlvedele üle anda.
Metsad kaitsevad meid kliimamuutuse ja sellest tingitud põudade, tormide ja kahjurite eest. Praeguse raietempo juures põhjustab metsasektor rohkem süsinikuheiteid kui mets siduda jõuab, andes nõnda kliimamuutusele vaid hoogu juurde.
Nõnda jääb alles rohkem vanu metsi, mida on tänaseks alles väga vähe ning mis on koduks sadadele liikidele, kes mujal elada ei saa. Hetkel on range kaitse all olevatest metsadest suur osa noored metsad.
Oleme andnud teistele Euroopa Liidu riikidele lubaduse panustada kliimaeesmärkide täitmisesse. Kiireim tee vähendada süsiniku heidet ja täita oma lubadused, on hoida aastane raiemaht 7,2 miljoni tihumeetri piires, nagu saab järeldada Eesti Maaülikooli ja Keskkonnaagentuuri analüüsist.
Riigimetsi hoides ja kestlikumalt majandades näitame head eeskuju nii teistele metsaomanikele kui ka riikidele. Euroopa Liidu riigid on nõustunud üheskoos kaitse alla võtma 30% maismaast ja merealadest. Eesti saab osa oma panusest anda riigimetsi säilitades.
Keskkonnaühenduste visiooni meie metsade tulevikust leiad SIIT!