Tehti esimesed olulised sammud püsimetsanduse sertifikaadi poole
Püsimetsanduse üldpõhimõtteid tutvustas Soome metsakasvataja ja inventeerija Jyri Mikkola, Eesti metsade konteksti avas metsaökoloog Anneli Palo. Kohal oli ja kommentaare jagas ka Marcus Walsh, kes tegutseb Soomes püsimetsanduse teenust pakkuvas ettevõttes Innofor.
Koolitus põhines koostamisel oleva püsimetsanduse standardi rahvusvahelisel ehk kõige üldisemal osal, standardi Eesti osa kallal töö alles käib. Kahe õppepäeva käigus tekkis Eesti standardi jaoks hulk väärtuslikku sisendit - olulised teemad selguvadki kõige paremini konkreetseid olukordi metsas läbi arutades.
Standard seab olulisele kohale püsiva kõrgpuistu olemasolu ning elurikkuse ja metsa ökosüsteemide säilimise.
Soomlaste eestvedamisel ning rootslaste ja eestlastega koostöös loodava püsimetsanduse standardi alusel võiks tulevikus olla võimalik müüa just püsimetsandusest pärinevat puitu ning saada selle eest õiglast hinda. Standard seab olulisele kohale püsiva kõrgpuistu olemasolu ning elurikkuse ja metsa ökosüsteemide säilimise. Seda koostab ja hakkab hiljem töös hoidma AEFC ehk The Association For Ecological Forestry Certification Ry (eesti keeles Loodussõbraliku Metsanduse Sertifitseerimise Ühendus). Eestit esindab selles ühenduses Püsimetsaühistu.
Koolitusele olid kutsutud vääriselupaikade inventeerijad, juba tegutsevad sertifitseerijad ning metsakonsulendid - kohale tulnud seltskond oli mitmekesine ja vestlused sellevõrra eriti väärtuslikud. Läbi said arutatud kõige elurikkamate säilitatavate metsaosade ja püsivate säilikpuude valiku kriteeriumid, mitmerindelisuse säilitamise olulisus, samuti surnud puidu koguste, piisava rinnasdiameetri, väljaveoteede laiuse ja häilude suuruse arvestamise nüansid. Koolitus polnud tavapärases “õpetaja räägib ja õpilased kuulavad” formaadis, vaid keskendus osalejate ja koolitajate omavahelisele mõttevahetusele. Veidi üle kahekümne inimesega grupis kuulsid õnneks kõik kõiki ja huvi korral jõuti üle vaadata ka mitmed tüvedelt leitud vääriselupaikade indikaatorliigid.
Püsimetsanduses kuivenduskraave üldjuhul ei uuendata.
Õpetaja ja õpilaste rollid jagunesid selgemini kuivendusega seotud teemade puhul - soomlastel olid käepärast head teadmised ja teadusviited nii kasvuhoonegaaside heite kui ka toitainete ärakande teemal. Püsimetsanduses kuivenduskraave üldjuhul ei uuendata - seda seetõttu, et paigale omaste liikidega püsiv puistu hoiab veetaseme pinnases stabiilsena ja just sellele kasvukohale omasel tasemel. Stabiilse ja piisavalt kõrge veetaseme korral on turvasmuldade lagunemine ja sellega seotud süsinikuheide minimaalne ning Soome keskkonnaagentuur LUKE on samuti andnud ametliku soovituse loobuda turvasmuldadel kasvavate metsade kuivendamisest. Nii nagu lahti selgitatud süsiniku- ja metaaniheite iseärasused, mõjus paljude jaoks ootamatuna ka LUKE hiljutise uuringu tulemus, mille kohaselt toitainete ärakanne metsamuldadest on kuivendamise tulemusena märksa pikaajalisem kui siiani arvatud ning metsandus tõusnud seetõttu põllumajanduse kõrval arvestatavaks Läänemere eutrofeerumisse (toitainetega üleküllastatusesse) panustajaks.
Püsimetsanduse standardi rahvusvaheline osa saab lõplikul kujul kinnitatud mais, selle esitlus ja tutvustamine erinevatele huvigruppidele toimub plaanide kohaselt sügise hakul Brüsselis. Paralleelselt jätkub ka standardi Eesti osa kokkupanek, mida veab eest Püsimetsaühistu.
Kokkuvõttes olid koolituse läbiviijad ja püsimetsanduse standardi koostajad selgel seisukohal, et standard keskendub majandusmetsadest võimalikult loodussäästlikul viisil puidu varumisele, kuid looduskaitset selline lähenemine kuidagi asendada ei saa. Vajame jätkuvalt piisaval hulgal ka neid metsi, mis jäävadki majandustegevusest täiesti või valdavalt puutumata.