Kohtumised metsas: püsimetsanduse õppereis Soome 

Võtsime juunis ette reisi Soome, kus teiste seas võõrustas meid Soome loodusvarakeskuse LYKE spetsialist Tiina Heikkinen, kes näitas oma tööd Rouvanlehto valikraiete katsealal Heinävesi vallas. Katsealal asub üks omalaadsetest paikadest, kus uuritakse kuivendatud valikraiealade kasvuhoonegaaside emissioone, pinnaseveetaset jt parameetreid.

Samalaadsetelt katsealadelt saadud tulemuste alusel ilmus mullu teadustöö, mis soovitab kuivendatud aladel just püsimetsandusega tegeleda, kuna lageraied põhjustavad veetaseme tõusu. Seetõttu tekib aga omakorda vajadus uue efektiivsema kraavitamise järele. Püsimetsas kuivendavad aga puud ise mulda – puud imevad juurtega vett ning see aurub lehestiku kaudu õhku. Ka puude võrastik püüab kinni osa sademetest, mis sealt ilma maapinda märjemaks muutmata aurub (loe lähemalt Nieminen, M 2018).

ELFi ekspertidel õnnestus näha, kuidas katsealal kasvuhoonegaaside (KHG) N2O, CO2 ja CH4 emissioone mõõdetakse. Luke on korraldanud välitööd nii, et KHG kontsentratsioonid mõõdetakse kohapeal ning gaasiproove ei ole tarvis laborisse viia. Selleks viiakse igakordsel välitööpäeval metsa kaalult raske mõõtetehnika: gaasianalüsaator (GASMET FT-IR GAS ANALYSER mudel DX4015 ) ja selle töös hoidmiseks vajalikud akud, mida transporditakse suure käruga mööda spetsiaalselt rajatud laudteed. Viimane kulgeb katseala keskel erinevate mõõtepunktide vahel.

Kasvuhoonegaaside näitajaid kogutakse kolmelt eri tüüpi alalt – kontrollalad, kus ei ole raieid tehtud ning valikraiete proovitükid - rinnaspindalaga 12 m2/ha ja rinnaspindalaga 17 m2/ha. KHG mõõdetakse taimkattega ja taimkatteta fikseeritud mõõtmispunktidest. Taimkatteta punkt kaetakse peale mõõtmist taimedega, mis kasvavad geotekstiilil.

Mõõtmistulemused salvestatakse kohapeal välitööarvutisse ja analüüsitakse hiljem kontoris. Kohapeal nägime, et kõige väiksemad CO2 emissioonid esinesid just valikraiealadelt. Kuigi ühe päeva mõõtmistulemuste alusel on ennatlik järeldusi teha, siis võib olla seletus selles, et valikraiealadel on puude vähenenud transpiratsiooni tõttu veetase kõrgem ning turba mineraliseerumine selle võrra aeglasem.

Katseala kõdusoomets oli ise ligi 100 aastat vana ning selle kuivendussüsteem oli rajatud pärast teist maailmasõda. Mets oli 3,8 hektarit suur, proovitükkide pindalal oli 40X40 meetrit. Kraavid olid ca meetri sügavused, kuid need olid pikalt hooldamata. Kraavid ei olnud kinni vajunud ja neist toimus üsna aktiivne äravool. Tiina mõõtis proovikaevust veetaset ning see oli 59 cm. Katselade turbakihi paksus oli üle 1 m ja tegemist oli hästi lagunenud madalsooturbaga.

Raieid tehti 2016. aastal harvesteriga, kokkuveoks kasutati kokkuveotraktorit. Seetõttu kohtas metsas ka sügavaid roopaid, mida tavapäraselt püsimetsandusega ei seostata. Siiski tuleb alati arvestada, et kõdusoomuld on õrn ning raieaega tuleb seetõttu hoolikalt valida.

Metsa peapuuliigiks oli kuusk, mille kõrval kasvas mändi ja sookaske. Alustaimestikus domineeris tugevalt mustikas. Tehtud valikraied olid erineva raiekraadiga – kahel alal oli jäetud alles mets rinnaspindalaga 12 m2/ha, teine ala oli tihedam – 17 m2/ha. Järelkasvus domineeris selgelt kuusk - seda eriti tihedamal alal. Samas leidus ka sookaske ning pihlakat. Sookask oli kõige arvukam just hõredamaks raiutud alal ja esines sagedamini häiludes. Samas on raiest liiga vähe aega möödas, et näha, millised puuliigid järelkasvuna püsima jäävad. Kontrollalade raieid on piirdunud ammuste sanitaar- ja hooldusraietega.

Käik Rouvanlehto katsealale oli väga hariv. Rõõm on näha, et üha enam uuritakse teaduslikult püsimetsandust. Loodame, et katsed sellel alal jätkuvad ning ka Eestis kunagi sarnaselt püsimetsandust uurima hakatakse. Püsimetsandusel on lageraietega majandamise ees mitmeid teoreetilisi eeliseid - neid tasub ka praktilisel tasemel uurida.