Kõik uudised

Mida põnevat märkab metsas ekspert? #märgatudmetsas

07. jaanuar 2019
Metsablogi
ELF lükkas 2018. aasta lõpus käima algatuse "Märgatud metsas", mille raames kutsub inimesi metsa loodust märkama ja jäädvustama. ELFi metsaekspert Liis Kuresoo jagas mõningaid jäädvustusi sellest,  mis talle viimasel poolaastal metsas silma on jäänud.

Miks selle haava tüvi nii imelik on? Sellepärast, et sellel haaval on palju haavataeliku (Phellinus tremulae) viljakehi. Haavataelik on haabadel väga sage ning selle seene tõttu on väga suur osa haava tüvedest seest mädanenud. Metsa elustikku see ei sega - haavad pakuvad elupaiku väga paljudele metsaliikidele.



Kas oled taolist puuseent metsas märganud? Pildilt paistab surnud puutüvedel kasvav kännupess (Fomitopsis pinicola). See seen on meie metsades väga sage ning lihtsasti ära tuntav oranži vöödi järgi kübara servas. Elus puid kännupess ei ohusta. Kännupessule sarnase nimega kurikuulsad eluspuudel juuremädanikku tekitavad seened kuuluvad juurepessu (Heterobasidion) perekonda ning näevad hoopis teistsugused välja.

Kas oskad märgata ajaloo jälgi metsas? Muistsel ajal oli siin kitsas ühendustee kahe suure kopli vahel, kustkaudu kari ühelt karjamaalt teisele aeti. Mets on kasvanud vanale loopealsele karjamaale ning nüüd majandatakse siin metsa valikraietega.

Kas oled märganud metsas vanu sammaldunud kiviaedu ja nende jäänuseid? Tavaliselt näitavad kiviaiad metsas seda, et kunagine maakasutus on olnud teistsugune, kui praegu. Muistsel ajal võisid sellistel alal olla hoopis karjamaa, heinamaa või põld.

Kuidas selline jurakas auk puu sisse sai? Meie kahtlustame, et selle taga on musträhn (Dendrocopus major). Musträhn on Eesti kõige suurem rähn ja seetõttu on ka tema trummeldatud augud suured. Musträhn on looduskaitse all, kuuludes III kaitsekategooriasse. Pilt on tehtud püsimetsana majandatavas metsas.

Mis Sa arvad, kes siin elab? Meie arvame, et mäger (Meles meles). Õpi ära mägra ladinakeelne nimi, siis on see Sul alati meeles.

Kas see on jaanalinnumuna? Ei, see on hoopis hiidmuna (Calvatia gigantea). Väidetavalt on Eestist leitud suurima hiidmuna kaal 16 kg ja ümbermõõt 198 cm. Jaanalinnumuna kaalub enamasti kümme korda vähem, kui see suurim hiidmuna.


Kas märkad pildil midagi erilist? Meie märkame - tegemist on valikraietega majandatava püsimetsaga. Siinses metsas ei tehta lageraieid, kuid samas ei jää ka puit kasutamata.

Mis eriline seen siin pildil on? Saage tuttavaks - see on kroonharik (Clavicorona pyxidata), kelle koduks on pehkinud puutüved.
  
Liis Kuresoo käis novembri lõpus ka Vapramäe metsades kolamas. Uurisime, mida tema seal metsas sügisel ringi käies märkab. 




Mida Sina metsas käies märkad?  Eestimaa Looduse Fond kutsub märkama metsas looduse jälgi ja põnevaid detaile ning neid pildistama või filmima.

Uuri lähemalt algatuse kohta SIIT!