Kohtumised metsas: Anu Raua talus püsimetsandust avastamas

Enne halgude ladumist külastasime metsa, kus raie oli tehtud. Tegemist oli endise karjääri peale istutatud 50-aastase männikuga. Mändide sekka olid kasvanud mõned kased ja üksik looduskaitse all olev künnapuu. Olin meeldivalt üllatunud, kui hästi suudab kogenud metsatöötaja harvendusraiet teha. Kerge tehnikaga ja külmunud pinnasel on võimalik raie teha nii, et sellest jäävad tõesti minimaalsed jäljed. Mõne kuu pärast ei paneks tavainimene enam tähelegi, et siin on üldse metsatöid tehtud. Samas on mitukümmend ruumimeetrit küttepuid varutud.

Heimtali kandis on väga viljakad metsad. Anu Raua ja tema metsavahi Jüri Liiva eesmärk on saada oma tarbeks puitu ja samal ajal suurendada metsade liigirikkust. Talgute viimasel päeval käisime noores haava-tamme metsas arutamas ulukikahjustuste ja tulevikupuude valiku üle. Nii haavad kui tammed on head elustikupuud ja mõlemal on metsas oluline roll. Samas on mõlemal liigil ka arvestatav turuväärtus. Haava ohuks on südamemädanik, mida pole võimalik alati enne näha, kui alles puud raiudes. See on üks põhjustest, miks majandusmetsades teda välditakse. Viljakamates kasvukohtades on aga südamemädanikku vähem ning haavast saab vineeri, paberipuud ja ka küttepuud. Ta on kiiremakasvulisem kui tamm, ehk siis haavast võib saada tulu, kuniks tamm veel kasvab. Haavad on tammele ajepuudeks* ja tamme võrade suurenedes tuleb haabu järjest välja võtta. Tammedest veidi eemal saab neid grupiti siiski elustikupuudena säilitada.

Järgmiseks käisime eelmise omaniku poolt monokultuurina ja lageraietega majandatud männikus. Arutasime, kuidas sellest kujundada püsimetsa? Võimalusi on mitmeid. Üks variant on jätta see loodusele ja vaadata, mis loodusliku valiku järel maha kukkunud mändide asemele kasvab. Võimalik on sealt muidugi ka harvenduse käigus veel küttepuid koguda ja jätta häilud, mis looduslikult uuenevad. Võimalik on häiludesse ka istutada mõnda muud kasvukohatüübile sobivat puuliiki. Püsimetsanduse puhul on palju erinevaid võimalusi ja samas ka keerukaid küsimusi. Kõik oleneb metsaomaniku eesmärkidest ja oskustest. Hea on see, et neid otsuseid ei pea tegema üksi ja püsimetsanduse teadmised ning tugivõrgustik aina kasvab. Näiteks saab kasulike teadmiste ja teiste metsamajandajate kogemustega tutvuda ELFi püsimetsanduse käsiraamatus.

Mõnede metsainimeste jutust käib läbi, et püsimetsandus on võimalik ainult Kesk-Euroopas. Tegelikult tegeletakse sellega tulusalt Soomes, Rootsis ja ka Lätis. Eestis on olemas Püsimetsaühistu, kuhu on kokku kogunenud loodushoidlikud metsaomanikud ja meid/neid tuleb aina juurde. Püsimetsandus on Põhja-Euroopas piisavalt laialt levinuks, et loomisel on ka oma ökometsanduse sertifitseerimissüsteem. Ühiskondlikud muutused on toimumas üle Euroopa ja oma keskkonna hoidmine muutub aina olulisemaks.

Heimtalisse kokku tulnud talgulised tegutsesid küll erinevatel elualadel, aga meid kõiki ühendas mure Eesti looduse ja metsade pärast. Rääkisime sellest, et liigirikkuse vaatenurgast võib metsal ja metsal olla väga suur vahe ning üksnes puidu varumine ei ole igal pool hea eesmärk. Levinud väide on, et Eestis on metsa küll ja veel. On muidugi metsa, aga millist metsa? Jaa, noor mets on tore ja vajalik, aga meie ohustatud liikidele oleks vaja rohkem just vana metsa. Vana ja viljakat, kus saavad kasvada ka võimsad lehtpuud. Sellise metsa kasvamine võtab muidugi aega ja korraliku palgi kasvatamine nõuab metsaomanikult kannatlikkust ja oskusi. Seda kõike ei pruugi metsast hõlptulu otsijal olla. Siinkohal tekib küsimus, kas meie kõigi mets ehk riigimets peaks olema majandatud nagu hõlptulu allikas? Või võiks näiteks vähemalt pool sellest olla majandatud püsimetsana. Näiteks võiks püsimetsana majandada kogukonna metsi ja metsi, mis asuvad kaitsealade- ja hoiualadel, Natura 200 võrgustikus ja nende vahetus läheduses.

Lisaks majanduslikule aspektile on metsal väga oluline roll meie elukeskkonna hoidjana, samuti on mets eestlastele tähtis sotsiaalsest ja kultuurilisest aspektist. Kui majandame suurt osa oma metsast pidevalt lageraiete ja monokultuuridena, siis meie kooslused vaesuvad ning paljud vanast metsast sõltuvad liigid lihtsalt kaovad.

Ka kliimamuutuste süsiniku sidumise seisukohast on erivanuselised segametsad oluliselt paremad. Esiteks on segametsade puidu tootlikkus enamasti kõrgem, teiseks on segametsad keskkonnatingimuste muutustele vastupidavamad ja kolmandaks on vana metsa puudes kui mullas tallel suur hulk süsinikku. Samas toimub ka vanades metsades pidev noorte puude kasvamine ja seeläbi süsiniku sidumine. Ei ole õige väita, et ainult noored metsad seovad süsinikku ja seetõttu peab metsi pidevalt “uuendama”.  

Lõpetuseks veel, et väga palju on viimasel ajal juttu ka sellest, et puit on oluline alternatiiv plastikule ja muudele keskkonda kahjustavatele materjalidele. Tuleb silmas pidada, et kui räägime nn asendusefektist, siis peab puit ka päriselt teised materjalid asendama st plasti kasutamine peaks vähenema. Praegu suureneb maailmas nii puidu, plasti kui betooni kasutus, seega see asendusefekt sisuliselt ei toimi. Puit on tõsiseltvõetav keskkonnasõbralik alternatiiv teistele materjalidele ainult siis, kui see on varutud keskkonnasäästlikult. Püsimetsandus saabki olla see keskkonnasõbralik moodus.Majandusmetsad on jätkuvalt olulised, aga tuleviku metsanduses ei peaks need olema meie peamine metsatüüp ja nn uuendusraie sh eelkõige lageraie ei peaks olema peamine raieviis.  

*ajepuu kasvab tamme kõrval ja hoiab tamme küljed piisavalt varjus, seeläbi aitab kaasa tamme kõrguskasvule ning vähendab puidu okslikkust.