2022. aasta keskkonnateo tiitli pälvis vääriselupaikade kaardistamine
Vääriselupaigad (VEP) on suure loodusväärtusega elupaigad majandatavas metsas, enamasti mõne hektari suurused elurikkad vana metsa laigud, mille säilimine on metsaelustiku seisukohalt võtmetähtsusega. VEPide inventeerimine riigimaadel on aastaid veninud: nende kaardistamine toimus sajandivahetusel, mil jäi leidmata hinnanguliselt üle poole VEPidest. Suur hulk vääriselupaikadest on vahepeal raiete käigus hävinud. Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS) kaardistas aastatel 2019-2022 riigimaadel seni registreerimata vääriselupaiku, leides kokku 4100 uut VEPi kogupindalaga 13 400 ha. Üle kontrolliti ligi kakskümmend neli tuhat metsaeraldist.
“Enam kui 130 ruutkilomeetri jagu seni kaardistamata vääriselupaikade üles otsimine on olulisim ettevõtmine Eesti metsaelustiku kaitsel viimastel kümnenditel. VEPide inventeerimine nõuab asjatundlikkust, visadust ja meelekindlust - kõike seda on Eesti Looduseuurijate Seltsi asjaosalistel, vaatamata vintsutustele, jagunud,” kiitis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. “Vääriselupaikade kaitsmine on seadusest ning FSC standarditest tulenevalt riigimetsas kohustuslik ning seal raieid teha reeglina ei tohi. Kaardistamata vääriselupaigad on olnud suures ohus, kuna tegemist on ammu raieküpsuse saavutanud metsaosadega. Nende üles leidmine kaitseb neid hävimisest.”
Vaidlus Jägala jõe paisutamise ja seal elektri tootmise lubamise asjus on kestnud üle kümne aasta. Ühelt poolt on kaalukausil kultuurimälestise staatusega Linnamäe paisul elektritootmise jätkumine ning teiselt poolt Natura 2000 võrgustikku kuuluval Jägala loodusalal elavate kaitsealuste liikide hea seisund. Looduskaitse all olevate lõheliste pääs piki Jägala jõge ülesvoolu oma ajaloolisse elupaika mõjutab otseselt kogu Soome lahe lõhepopulatsiooni taastootmist. Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus tegi 3. juunil otsuse elektritootmise kasuks, eirates seadusest tulenevat rollijaotust ja Keskkonnaameti põhjaliku analüüsi tulemusi.
Veeseaduse kohaselt otsustab jõe paisutamise ja paisul elektritootmise lubamise Keskkonnaamet ning Natura erandi tegemine on osa veeloa menetlusest. Antud juhul ei pidanud Keskkonnaamet Natura erandi tegemist võimalikuks, sest selle tingimused ei olnud kaasatud ekspertide hinnangul täidetud. Seega polnud ka valitsuse nõusolek Natura erandi tegemiseks vajalik ja seda ei küsitud. Sellest hoolimata andis valitsus sisuliselt omaalgatuslikult Keskkonnaametile korralduse anda välja veeluba Jägala jõe jätkuvaks paisutamiseks ning teha seda Natura erandina.
“Tegemist on väga halva pretsedendiga,” toob välja Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kaarel Relve. “Valitsuse otsuse halb eeskuju on seda suurem, et Natura erand puudutab põhimõttelise tähtsusega huvikonflikte. Praegu on valitsus andnud signaali, et võib neis asjades oma äranägemisel jätta kõrvale aastaid kestnud avaliku menetluse ning selle käigus tellitud põhjalike ekspertarvamuste tulemused, tehes enda jaoks poliitiliselt sobiva otsuse.”
EKO valis keskkonnateo ja -kirve saajat kahekümnendat korda. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses esile keskkonnaalgatusi ja -probleeme, millest eeskuju võtta või mida tulevikus paremini lahendada. Varasemaid keskkonnateo ja -kirve laureaate saab näha SIIT.Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.