EKO: ÜPP reformi käigus tuleb keskkonnaasjus olla nõudlikum 19.02.2021

Eile, 18. veebruaril saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) maaeluministrile pöördumise, milles rõhutab vajadust tõsta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimise käigus otsustavalt nõudlikkust keskkonnaasjus. Pöördumine on saadetud 23.veebruaril toimuva triloogi ehk kolmepoolsete läbirääkimiste eel Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel.
Pöördumise terviktekst:

Lugupeetud maaeluminister Urmas Kruuse!

Pöördume Teie poole seoses murega ÜPP reformi käigu pärast. Oleme tähelepanelikult jälgimas triloogide käiku, mille raames järgmine poliitilise tasandi kohtumine toimub 23. veebruaril. Leiame, et Euroopa Liidu Nõukogu positsioon triloogide käigus peaks olema tänasest oluliselt konstruktiivsem.

Seni on Nõukogu oma menetluses reformikava keskkonnaambitsiooni järjekindlalt lahjendanud. Ainus asi, mille osas Nõukogu on progressiivsem võrreldes Euroopa Komisjoniga, on ÜPP 1. samba eelarvest vähemalt 20% eraldamine ökokavadele, kuid siingi on Euroopa Parlamendi positsioon ehk 30% eelarvest selgelt parem.

Arvestades edasilükkamatut vajadust kaitsta põllumajandusega seotud elurikkust, vähendada taimetoitainete leostumist, pestitsiidide negatiivset keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside emissioone, tuleb ÜPP reformi käigus otsustavalt tõsta nõudlikkust keskkonnaasjus. Peame vajalikuks, et triloogide käigus loobuks Nõukogu oma senisest keskkonnaprobleeme ignoreerivast hoiakust ja asuks toetama kõrgemat keskkonnaambitsiooni.

Kutsume üles Nõukogu tagama, et triloogide käigus saavutataks ÜPP reformi osas kokkulepe, mis aitaks peatada keskkonnaseisundi katastroofilist halvenemist. Selleks peaks kokkulepe sisaldama minimaalselt järgmist:

sisukat, põllumajanduse kestlikkust tegelikult toetavat tingimuslikkust, sh. puhverribade (HPK 4) ja viljavahetuse (HPK 8) osas;

  • ökokavade ambitsioonikat regulatsiooni ja 1. samba eelarvest nendele 30% reserveerimist;
  • mõjunäitajatele mõõdetavate eesmärkide sõnastamist;
  • 2. samba eelarvest vähemalt 35% eraldamist keskkonnaga seotud eesmärkidele;
  • keskkonna ja kliimaga seotud kulutuste adekvaatset mõõtmist viisil, mis välistaks rohepesu.

Elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi halvenemine Euroopas on otseselt seotud seniste põllumajanduspraktikate negatiivse mõjuga (IPBES, 2019). Elukeskkonna allakäik tekitab omakorda olukorra, kus Euroopa toidutootmine ei saa enam olla jätkusuutlik. ÜPP reform, mis aitaks kaasa keskkonnaseisundi paranemisele ja toidutootmise jalajälje vähenemisele, kindlustaks ka toidutootmise konkurentsivõime ja kestlikkuse. Reformi läbikukkumine oleks aga lõplik hoop ÜPP mainele Euroopa Liidu kodanike seas.

Hiljuti ametisse asunud valitsuse koalitsioonileppes nimetatakse prioriteetide seas põllumajanduse rohepööret, keskkonnahoiu suurendamist ja mahepõllumajanduse arengut. Eesti esindajad peaksid nende põhimõtete eest seisma ka Euroopa Liidu tasemel peetavatel läbirääkimistel.

 

Pöördumine EKO kodulehel on kättesaadav siin.


*************************

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Mis on mis?


ÜPP - Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mis sai alguse 1962. aastal. ÜPP hõlmab ligi kolmandiku EL ühisest rahakotist. Praegu toimub ÜPP ümberkujundamine järgmiseks ELi eelarveperioodiks (2021-2027). Eestis on sellega seoses koostamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021-2027. Varasemaga võrreldes saavad riigid suurema iseseisvuse otsustada toetuste üle. Loe lisaks ka Euroopa Komisjoni kodulehelt  ja ELFi blogist “Mis on katki? Ei rohkem ega vähem kui ELi mahukaim poliitika”.

ÜPP strateegiakava koostamise edasine kulg - Maaeluministeerium on töörühmi kaasates saanud valmis meetmelehtede komplektiga, mis ministeeriumi hinnangul paistab olevat ammendav. Nendega on saanud tutvuda ka strateegiakava juhtrühm. Ilmselt peab ministeerium need nüüd üle vaatama, arvestades EK soovitusi. Loodetavasti saavad ka kodanikuühendused veel kaasa rääkida.

Triloog - kolme osapoolega läbirääkimised. Triloogid on Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu läbirääkimised, kus arutatakse seadusandlikke ettepanekuid. Triloogi eesmärk on jõuda põhimõttelisele kokkuleppele teksti sõnastuses, mis oleks vastuvõetav nii Euroopa Liidu Nõukogule kui ka parlamendile.

Euroopa Komisjoni soovitused - ei ole riikidele kohustuslikud, ent kuivõrd ÜPP strateegiakava hakkab kehtima pärast selle heaks kiitmist EK poolt, on liikmesriigil mõistlik soovitustega arvestada.

Loe veel samal teemal: