Eestis kaevatud kuivenduskraavide pikkus ulatuks ümber maakera - negatiivne mõju keskkonnale maailmatu suur

"Et seda saavutada, on Eestisse rajatud ulatuslik kuivendusvõrk, milles olevate kraavide pikkus ulatuks ümber maakera. Kunagi soode päralt olnud ligi miljonist hektarist on nüüdseks kuivendatud ligikaudu kaks kolmandikku. Eesti ei ole siin erand, sarnane protsess on toimunud üle Euroopa. Erinevad uuringud on selgitanud kuivenduse mõju lisaks saagikusele ja juurdekasvule ka elurikkusele, veekvaliteedile ja kliimale ning jõudnud järeldusele, et mõjud on väga ulatuslikud ning negatiivsed," selgitab Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht, sootaastamise ning märgalaviljeluse projektide eestvedaja Jüri-Ott Salm.

Soome teadlaste tööd on selles vallas olnud ühed süstemaatilisemad. Nendega saab tutvuda ülevaateartiklis siin. Eesti vaadet avab 9. novembril 2021 ilmunud Postimehe artikkel, mis muu hulgas sedastab, et "Eestis on kuivendatud ligikaudu 1 miljon hektarit ehk 10 000 ruutkilomeetrit maad, see on peaaegu neljandik Eesti pinnast. Kui aga juurde arvestada ka maaparanduse kaudse mõju pindala, on kuivendusest mõjutatud ligi pool maismaa elupaikadest. Kuivenduse mõju on niisiis äärmiselt laialdane."

Jüri-Ott Salm jätkab, et "kuivendustööde kõrval on Eestis käimas ka soode taastamistööd, mille käigus kunagi rajatud kuivendusvõrku suletakse. Praegu on fookuses olnud looduskaitsealad. Teisalt lisandub järjest võimalusi leevendada kuivenduse mõjusid ka väljaspool kaitsealasid – näiteks püsimetsanduse ja märgalaviljeluse võtetega. Maastiku mõjutamine korraga vastassuundades mõjub aga veidralt ja eesmärgipäratult – paralleelselt toimub kuivendussüsteemide uuendamine kaitsealade piiri taga kunagisel soomaastikul ja kuivenduskraavide sulgemine looduskaitsealustes soodes. Neid vastuolud meie tegevustes tuleb kindlasti vähendada."