Kõik uudised
Tuumaenergia seadus on vastuvõetud: nüüd on aeg(a) otsustada jaama Eestisse rajamise tegeliku vajaduse üle
Üleeile võttis Riigikogu vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse, kuid see ei tähenda, et peaksime sellest järgmise sammuna kindlasti kasutusele võtma tuumaenergia. Seadus võimaldab küll protsessiga edasi minna, kuid lõplik tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis sõltub esimese tuumajaama rajamise üle otsustamisest. Kui esimesest jaamast tekivad jäätmed, olgu neid kasvõi imepisike tikutopsitäis, siis on Eesti riik seotud vastutuse ja kohustustega, mille ajaraam ulatub inimliigi eksisteerimisega samasse suurusjärku.
Tuumaenergia kasutuselevõttu on senimaani tagant lükanud ühe ettevõtte erahuvid ja ka praegu on see ettevõte ainuke huviline tuumaenergia arendamiseks Eestis. Fermi Energia taotlusel on algatanud valitsus 600 MW tuumajaama rajamiseks eriplaneeringu. Seal on avalikkusel ka esimest korda võimalus protsessis kaasa rääkida. Kahjuks ei ole eriplaneeringus praeguse seisuga võimalus rääkida kaasa kõige olulisemas - kas sellise tuumajaama rajamine oleks Eestisse üldse otstarbekas? Eriplaneeringu lähteülesandeks on vaid võimalikule jaamale asukoha valimine.
Rajatavat jaama tuleb kaaluda kogu energiapoliitilises kontekstis ja mitte eraldiseisva äriprojektina, kuna riigi osalus on seal paratamatu alustades jäätmete eest vastutamisest ja hädaolukordadeks valmistumisest kuni erinevat laadi toetuste ja osaluseni. Tuumaenergia kasutuselevõtu otsust saab teadmistepõhiselt teha aga alles siis, kui SMR tehnoloogia on end piisavalt laialdaselt tõestanud.
Hiljutine Sullingu ja Raasukese tehtud töö, mille käigus tehti intervjuusid paljude välisinvestoritega soovitab oma kokkuvõttes sama: "Eestisugune väikeriik ei peaks võtma varajase kasutuselevõtja riski. SMRi investeerimisotsus tuleks langetada alles pärast seda, kui esimeste Euroopasse rajatud SMR-ide töökindlus on tõestatud ning hind megavatt tunni kohta on selgunud."
Soovitame riigil tempot maha võtta ja kõigepealt ära oodata, kas SMR tehnoloogia on üldse Eestile mõistlik lahendus. Seni aga peaks riik keskenduma praegu käegakatsutavatele lahendustele - tervikliku taastuvenergasüsteemi arengu tagant tõukamisele, kuhu kuulub piisavas mahus tuule- ja päikeseenergiat, biogaasil töötavaid kiirelt käivituvaid elektrijaamu, erinevat tüüpi salvestust, tarbimise juhtimist, paindlikkust elektriturul jms. Sellesse panustamine loob meile väärtust nüüd ja kohe - aitab vähendada saastavate fossiilkütuste kasutamist, tagab varustustkindluse ja toob alla elektrihinna.
Seadus jõustub 2027. aastast.
Samal teemal:
Rajatavat jaama tuleb kaaluda kogu energiapoliitilises kontekstis ja mitte eraldiseisva äriprojektina, kuna riigi osalus on seal paratamatu alustades jäätmete eest vastutamisest ja hädaolukordadeks valmistumisest kuni erinevat laadi toetuste ja osaluseni. Tuumaenergia kasutuselevõtu otsust saab teadmistepõhiselt teha aga alles siis, kui SMR tehnoloogia on end piisavalt laialdaselt tõestanud.
Hiljutine Sullingu ja Raasukese tehtud töö, mille käigus tehti intervjuusid paljude välisinvestoritega soovitab oma kokkuvõttes sama: "Eestisugune väikeriik ei peaks võtma varajase kasutuselevõtja riski. SMRi investeerimisotsus tuleks langetada alles pärast seda, kui esimeste Euroopasse rajatud SMR-ide töökindlus on tõestatud ning hind megavatt tunni kohta on selgunud."
Soovitame riigil tempot maha võtta ja kõigepealt ära oodata, kas SMR tehnoloogia on üldse Eestile mõistlik lahendus. Seni aga peaks riik keskenduma praegu käegakatsutavatele lahendustele - tervikliku taastuvenergasüsteemi arengu tagant tõukamisele, kuhu kuulub piisavas mahus tuule- ja päikeseenergiat, biogaasil töötavaid kiirelt käivituvaid elektrijaamu, erinevat tüüpi salvestust, tarbimise juhtimist, paindlikkust elektriturul jms. Sellesse panustamine loob meile väärtust nüüd ja kohe - aitab vähendada saastavate fossiilkütuste kasutamist, tagab varustustkindluse ja toob alla elektrihinna.
Seadus jõustub 2027. aastast.
Samal teemal:
- Piret Väinsalu: tuumajaama vajalikkust pole ei uuritud ega läbi arutatud. See samm on lihtsalt vahele jäetud (03.05.2026 Delfi)
- Anne Sulling ja Erkki Raasuke: välisinvestorid ei investeeri laenukäenduse peale (21.04.2026 ERR)
- EKO: riik peab tuumajaama rajamise üle otsustama selgelt ja avatult (20.06.2026 Postimees)
- Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukoht tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu kohta (19.01.2026)
- Ekspert: tuumajaam aitab katta riigi energiatarbimist vaid paberil (30.09.2025 Delfi)