Täna algab kümnes Teeme Ära talgukevad ja talgute kirjapanek 6. mai talgupäevaks

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on tänavuse talgukevade märksõnaks valmistumine: valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, aga ka valmistumine looduse vingerpussideks ja kliimamuutusega kaasnevateks loodusõnnetusteks, mis Eestimaadki üha sagedamini puudutavad. „Loomulikult on teretulnud igasugused tööd ja tegemised, mis kogukonnas vaja sel kevadel ära teha,“ lausus Tüür. „Nii nagu eestimaalaste vabatahtlik panustamine, nii on ka iga talgutegu kingitus Eestimaale.“

Teeme Ära talgupäev on kujunenud kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadiseks suursündmuseks, kui tullakse kokku ning võetakse ühiselt käsile kodukandis kõige pakilisemad tööd. Kogukonna koostöö ja õlatunne on Tüüri sõnul olulised ka talgupäeva tänavuste fookusteemadega seoses, ehkki esmapilgul võib tunduda ootamatu, et miks on tähelepanu all kaks nii erinevat teemat. „Pisutki süvenedes tekib arusaamine: need teemad on ühe mündi kaks erinevat külge, mis moodustavad ühtse terviku. Talgukorras on ammusest ajast peale valmistutud nii pidude pidamiseks kui ka ühisteks katsumusteks, ja looduse vingerpussid võivad sellisteks kujuneda, kui me nendeks valmis ei ole,“ selgitas Tüür.

Talgupäev peetakse ikka sarnaselt eelmistele aastatele nii, et iga kogukond saab ise otsustada, millised tööd ühiselt ette võetakse. Üheks üle-eestiliseks üleskutseks on tänavu lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Koostöös Lipuvabriku ja EV100 korraldustoimkonnaga kutsub talgupäeva meeskond kogukondi ise valmistama või paigaldama valmis lipumaste. Kogukondade innustamiseks jõuab talgute stardipaketiga igasse talgupaika üks EV100 sümboolikaga 2-meetrine mastivimpel, mis korrastatud lipuväljakutel ja valminud mastidel võib lehvida aastaringi.

Eesti riigi juubeliks valmistudes ei saa aga tähelepanuta jätta ka meie elukeskkonda ning sellega seonduvaid muutusi. Sel kevadel soovib talgupäeva meeskond koostöös Päästeametiga suunata inimeste tähelepanu kliimamuutuse mõjudele ning valmisolekule võimalikeks loodusõnnetusteks. Igal aastal räsib Eestit mitu suuremat tormi, kus mõni paik saab tõsisemalt kannatada, eluks vajalikud ressursid lõpevad, taristu lakkab toimimast, inimesed kannatavad ja eludki võivad sattuda ohtu.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul selgus mullusest uuringust, et kuigi loodusõnnetusi ikka juhtub, on eestimaalaste teadlikkus ning ettevalmistus nendeks vähene. Inimesed usuvad, et loodusõnnetuse korral jõuab abi nendeni eriti kiiresti, kuid tegelikkuses on abivajajaid siis tavapärasest rohkem ning kõigini ei jõuta soovitud kiirusega. „Päästeamet kutsub üles inimesi ja kogukondi kaardistama oma kodukohas võimalikke ohte, mis võivad kaasneda suuremate loodusõnnetustega. Kui teadvustame riskid, saame ohtudeks paremini valmis olla ja talgukorras ühiselt ka ettevalmistusi teha, et vähendada loodusjõudude poolt tekkida võivat kahju. Ohtude kaardistamine on esimene samm, mis aitab suurendada iga inimese, iga pere ja iga kogukonna hakkamasaamist võimaliku loodusõnnetuse korral,“ rääkis Virkala. „Valmisolek hädaolukordadeks algabki just igaühest endast – teadlikkusest, läbimõeldud käitumisest ja vajalikest varudest. Inimene, kes on teadlik teda ümbritsevatest ohtudest, kes ei sõltu üksnes elutähtsatest teenustest ning kellel on olemas kodune toidu- ja veevaru koos muude hädapäraste vahenditega, tuleb loodusõnnetustega toime.“

Suurema loodusõnnetuse puhul, kui katkevad elekter ja side, muutub operatiivne info eriti oluliseks, seepärast otsustas talgupäeva meeskond koos Päästeametiga panna igasse talgute stardipaketti ühe LED-taskulambiga raadio, mis on vändaga laetav – juhuks kui elekter pikemalt ära läheb. See on sümboolne märguanne kogukondadele, et nad ise oma varud üle vaataksid. Ohtude kaardistamiseks oleme välja töötanud küsimustiku koos soovitustega, mis aitab võimalikke riske paremini reastada ja vajalikke talgutöid planeerida. Soovitusi talgutöödeks vt http://teemeara.ee/talgujuhile/vingerpussid

Talgujuhid, kes märgivad oma talgud talguveebi, saavad taas talgute stardipaketi, mis on kokku pandud Teeme Ära koostööpartnerite toel ja vabatahtlike kaasabil talgukorras. Stardipakett koosneb praktilistest vahenditest ja soovitustest talgupäeva korraldamiseks. Tänavune stardipakett sisaldab järgmisi asju: esmaabitarbed, töökindad, 2-meetrine EV100 sümboolikaga mastivimpel, vändaga laetav LED-taskulambiga raadio, ajaleht Talguline, magus amps, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, loodusõnnetusteks valmistumise küsimustik koos soovitustega, kaua säilivate toiduainete retseptikogumik, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud jm talgunõuanded.

Talgute registreerimine algab 15. märtsil ning stardipakettide laialisaatmine ja talguliste kirjapanek saavad hoo sisse 5. aprillist. 2016. aastal korraldati üle Eesti 1986 talgut, millest võttis osa 44 372 inimest ehk 3,4% eestimaalastest.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant ja nende ümber koondunud võrgustik. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, Lipuvabrik, Tamrex, Vizeum, Itella SmartPOST, Nordic Hotel Forum jt.

Talgute stardipakette aitavad kokku panna Tamrex, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Päästeamet, Lipuvabrik, Riigikantselei, Mars, Ecoprint ja Bauhof. Paketid toimetab talgujuhtidele kätte Itella SmartPOST. Mastivimpel on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.