Retk Pööraverre ja Kullisoosse: kuhu rajada märgalaviljeluse pilootala?
09.01.2019
Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub väga süsinikumahuka energeetikasektori järel teisele kohale. ELF on taastamas
mitmeid Eesti soid, panustades nõnda haruldaste koosluste taastumisse, kuid ühtlasi ka kasvuhoonegaaside heite vähendamisse
. Turbaalade kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võib aga tõhusaks lahenduseks kujuneda
märgalaviljelus. ELF käis koos ekspertidega aasta lõpus Pööravere ja Kullisoo jääksoodes uurimas, kas sinna annaks rajada Eesti märgalaviljeluse pilootala.
Pööraveres on potentsiaali
Pööraveres asub endine turbakaevandusala, mille kaardistasime kui ühe võimaliku ala, kus Eestis esmakordselt märgalaviljelust katsetada. Pööravere retke eesmärk oli tutvuda esimest korda alaga, seal
toimunud metsastamise ja soostumise protsessidega, mis looks
võimaluse seal märgalaviljeluse pilootala kavandada. Marsruut andis
võimaluse tutvuda metsastamise tulemuste kui ka aladega, kus seda
alles plaanitakse. Ühtlasi oli välja pakutud marsruudil mitmeid
üleujutatud alasid. Üheskoos arutati, kas mõnel neist oleks
võimalik teha märgalaviljeluse pilootala ning mis oleksid selle
eeldused.
Ühiselt leiti, et pilootalana
on Pööraverre sobiv, ent täpsema plaani tegemiseks on vajalikud
täiendavad inventuurid: alale juba tekkinud märgalade ja nende
väärtuste ülevaade; mullastiku andmete kogumine; kraavivõrgustiku
ülevaatus ja hüdroloogiline modelleerimine. Samuti on asjakohane
koostada kalkulatsioon ala praeguse süsinikubilansi kohta ja pakkuda
märgalaviljeluse põhimõtetest lähtuvalt meetmed emissiooni
vähendamiseks.
Alal
on potentsiaali ka selles võtmes, et maastik on mitmekesine,
hõlmates endas juba avaveelisi märgalasid, taastekkinud sookooslusi
ja kaevandusjärgsest tegevusest erinevaid maastikke. Kasutusviisi
tuleks planeerida väljakute kaupa.
Potentsiaalsete märgalaviljeluse
kultuuridena nimetati sangleppa, nõgest (koos sanglepaga),
künnapuud, paju, kaske, pilliroogu, porssi. Vajalik võib osutuda
puutuhaga väetamine, sestap tuleb planeerida katsed koos väetamisega
ja ilma. Täpsema vajaduse hinnangu saab koostada mulla keemia
analüüsi põhjal. Turbasambla kasvatamiseks alal perspektiivi ei
ole, kuna rabaturvas on eemaldatud. Üldiselt hinnati turbasambla
kasvatust väheperspektiivseks ja peeti vajalikuks alternatiivset
turbasambla lõikamist looduslikest soodest – just nõnda
talitatakse Soomes.
Kullisoos võimalused märgalaviljeluseks kaheldavad
Samuti käidi tutvumas Kullisoo
jääksooga,
mis on osaliselt riigi-, osalt eramaal ning millel teadaolevat
taastamiskava hetkel ei ole. Kuna ala ümbritsevad kuivenduskraavid
ja eramaad ja keskel on ala olulisel määral kõrgem võrreldes
ümbritsevaga, on hüdroloogilise režiimi taastamise potentsiaal
küsitav. Selleks võiks tekkida võimalus, kui ala kaevandada
tasaseks. Üks variant ongi lasta ala kaevandada, misjärel luua
tingimused märgala taastekkeks.
Taustaks: mis on märgalaviljelus?
Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Näiteks on võimalik kasvatada alal roogu, energiavõsa, sangleppa, ravimtaimi, marju jmt. Käisime 2018. a sügisel uurimas, kuidas läheb märgalaviljelusega Saksamaal ja Hollandis -
vaata ülevaadet SIIT!Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.
Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.
Vaata põhjalikumat märgalaviljeluse tutvustust SIIT!Ülevaate retkest kirjutas Jüri-Ott Salm, fotod tegi Marko Kohv.
Retk Pööraverre toimus projekti „Märgalaviljelus Baltimaades“ raames, mida toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI). EUKI on Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust. Selleks tugevdatakse piiriülest dialoogi ja koostööd ning vahetatakse teadmisi-kogemusi. Projekti juhtpartner on Michael Succowi Sihtasutus Saksamaal, partneriteks Leedu Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.
Projekti kohta loe lähemalt SIIT!
Jaga artiklit!
Twitter
Facebook