Eestimaa Looduse Fond 

Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub väga süsinikumahuka energeetikasektori järel teisele kohale. ELF on taastamas mitmeid Eesti soid, panustades nõnda haruldaste koosluste taastumisse, kuid ühtlasi ka kasvuhoonegaaside heite vähendamisse. Turbaalade kasvuhoonegaaside heite vähendamisel võib aga tõhusaks lahenduseks kujuneda märgalaviljelus. ELF käis koos ekspertidega aasta lõpus Pööravere ja Kullisoo jääksoodes uurimas, kas sinna annaks rajada Eesti märgalaviljeluse pilootala.

Pööraveres asub endine turbakaevandusala, mille kaardistasime kui ühe võimaliku ala, kus Eestis esmakordselt märgalaviljelust katsetada. Pööravere retke eesmärk oli tutvuda esimest korda alaga, seal toimunud metsastamise ja soostumise protsessidega, mis looks võimaluse seal märgalaviljeluse pilootala kavandada. Marsruut andis võimaluse tutvuda metsastamise tulemuste kui ka aladega, kus seda alles plaanitakse. Ühtlasi oli välja pakutud marsruudil mitmeid üleujutatud alasid. Üheskoos arutati, kas mõnel neist oleks võimalik teha märgalaviljeluse pilootala ning mis oleksid selle eeldused.

Ühiselt leiti, et pilootalana on Pööraverre sobiv, ent täpsema plaani tegemiseks on vajalikud täiendavad inventuurid: alale juba tekkinud märgalade ja nende väärtuste ülevaade; mullastiku andmete kogumine; kraavivõrgustiku ülevaatus ja hüdroloogiline modelleerimine. Samuti on asjakohane koostada kalkulatsioon ala praeguse süsinikubilansi kohta ja pakkuda märgalaviljeluse põhimõtetest lähtuvalt meetmed emissiooni vähendamiseks.

Alal on potentsiaali ka selles võtmes, et maastik on mitmekesine, hõlmates endas juba avaveelisi märgalasid, taastekkinud sookooslusi ja kaevandusjärgsest tegevusest erinevaid maastikke. Kasutusviisi tuleks planeerida väljakute kaupa.

Potentsiaalsete märgalaviljeluse kultuuridena nimetati sangleppa, nõgest (koos sanglepaga), künnapuud, paju, kaske, pilliroogu, porssi. Vajalik võib osutuda puutuhaga väetamine, sestap tuleb planeerida katsed koos väetamisega ja ilma. Täpsema vajaduse hinnangu saab koostada mulla keemia analüüsi põhjal. Turbasambla kasvatamiseks alal perspektiivi ei ole, kuna rabaturvas on eemaldatud. Üldiselt hinnati turbasambla kasvatust väheperspektiivseks ja peeti vajalikuks alternatiivset turbasambla lõikamist looduslikest soodest – just nõnda talitatakse Soomes.

Märgalaviljelus on märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine. Näiteks on võimalik kasvatada alal roogu, energiavõsa, sangleppa, ravimtaimi, marju jmt. Käisime 2018. a sügisel uurimas, kuidas läheb märgalaviljelusega Saksamaal ja Hollandis - vaata ülevaadet SIIT!

Märgalaviljeluse üheks eesmärgiks on võimaldada selliste märgadele turbaaladele omaste ökosüsteemi teenuste taastamist ja säilitamist nagu süsiniku sidumine ja ladustamine, vee ning toitainete talletamine kui ka kohaliku kliima jahutamine ning elupaiga pakkumine haruldastele liikidele. Märgalaviljelus tooks kaasa paradigma vahetuse põllumajanduses - kuivendamise asemel kasutataks turbaalasid alaliselt märgades tingimustes, kus nõnda säilib ka ladestunud turvas.


Märgalaviljeluse rakendamist degradeerunud turbaaladel toetab ka Riigikogu kinnitatud dokument "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050", milles on võetud eesmärgiks suurendada ja säilitada muldade, sh sooalade turbas seotud süsinikuvaru ning vältida turbaalade edasist degradeerumist. Et selgitada, kas ja kuidas on see teostatav, on MSuccowi sihtasutuse ellu kutsunud projekti Märgalaviljelus Baltimaades.