Ranniku ja kalda kaitseks - pöördumine võimuläbirääkijate poole
Pöördume Teie poole Eestimaa Looduse Fondist seoses muudatustega looduskaitse seadusesse, mida on plaanis moodustatava valitsuse eestvedamisel muuta.
Tunnistame vajadust kohati keskkonnaalast bürokraatiat vähendada, kuid pöörame tähelepanu, et selle sildi all ei tohi teha ennatlikke ja keskkonnale ohtlikke otsuseid. Keskkonnaalase bürokraatia vähendamise sildi all soovitakse oluliselt nõrgendada Eesti randu ja kaldaid seni enam-vähem tõhusalt heas seisus hoidnud seadusesätteid. Toome välja neli põhjust, miks mere ranna ja siseveekogu kalda ehituskeeluvööndi ulatust üleujutatavatel aladel ei toihiks vähendada:
- Plaanitud mererannal ehituskeeluvööndi vähendamine kuni neli korda ja kõigi kaitsevööndite kahekordne vähendamine ei ole kindlasti keskkonnakaitseliselt vastuvõetavad. Sellega taganeks Eesti Läänemere keskkonnakaitse komisjoni (HELCOM) poolt ranniku kaitseks kehtestatud soovituse 15/1 nõuetest. Nimetatud rahvusvahelise soovituse kohaselt peavad riigid kaitsma rannikuriba vähemalt 100 - 300 meetri laiuselt; Eesti on Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni osapoolena kõnealuse soovituse heaks kiitnud. HELCOMi soovituse rakendamisest taganemine kahjustaks Eesti mainet keskkonnateadliku riigina ning rahvusvahelist tõsiseltvõetavust keskkonnakaitselistes küsimustes.
- Ranna ja kalda kaitsevööndite vähendamise pädevuse andmist kohalikele omavalitsustele ei saa mõistlikuks pidada. Rand ja kallas tervikliku toimiva ökosüsteemina on kahtlemata riiklik huvi, muuhulgas ka riigikaitse mõttes, mistõttu riik end siit välja taandada ei saa. Nõustuda võiks selle ülesande delegeerimise omavalitsustele linnades ja mujal tiheasulates. Samuti võiks lihtsustada kooskõlastuse protseduure, mis on tõesti praegu paiguti liiga bürokraatlikud.
- Antud muudatus tooks kaasa märkmisväärse keskkonnakahju, sh Nature 2000 ranniku ja merega seotud elupaikadele.
- Neil aladel elab kümneid kaitsealuseid liike, sealhulgas 94 taimeliiki ja 62 linnuliiki, sh Euroopa looduskaitsedirektiivi liigid ja elupaigatüübid (27). Uus Euroopa tasandi looduse taastamise määrus nõuab nende elupaikade säilitamist ja taastamist. Elupaikade killustumine ohustab ranniku- ja kaldaalasid, sest kitsad elupaigaribad võivad muutuda elujõuetuks.
- Juba 2011. aastal koostatud “Ekspertarvamuses randade ja kallaste kaitse ning ehituskalda ja piiranguvööndite kohta” toovad autorid välja, et paljudel juhtudel, eriti seisuveekogude puhul ei ole kehtivad piiranguvööndid ja ehituskeeluvööndid piisavad tagamaks tõhusat kaitset.
Lisaks, muudatuse rakendamise kohta puudub nii keskkonnamõju hinnang kui ka hinnang, kuidas aitab piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi kahandamine vähendada bürokraatiat ning kokku hoida eelarvet.
Jõudu arukate ja Eestimaad hoidvate otsuste tegemisel!