Kõik uudised

Pea veerand miljonit konna on pääsenud sigima

25. mai 2024
Aastate jooksul on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud 230 540 kahepaikset. Tänavu aitasid vabatahtliku 24 347 konna sigima. Konnatalgud toimusid 37 paigas üle Eesti, kus konnaränne ristus autoteega ja oleks sigimisteekonnal kahepaiksetele tõenäoliselt surmavalt lõppenud. Kahepaiksed on ökosüsteemi oluline osa ja kõik Eesti konnad on looduskaitse all.
Pea veerand miljonit konna on pääsenud sigima
Abikäe kahepaiksetele on vabatahtlikud ulatanud juba 12 aastat. Foto:  Lenne Rähn-Kuusik

Vahepeal saabunud külmad ilmad muutsid kahepaiksete rände heitlikuks ja kohati oli päris raske vabatahtlikel õiget rändehetke tabada. 12 aasta jooksul on vabatahtlik kevadine konnapääste olnud aga väsimatu. „Inimesed abistasid kahepaikseid üle tee hilistel õhtutundidel, kui ränne oli kõige aktiivsem, töötunde tuli vabatahtlike peale kokku üle 600. Enamikus konnatalgu kohtades on kohalikud abistajad valmis igal kevadel oma abikäe konnadele ulatama. Selle tunnistuseks on aastate jooksul pea veerand miljonit kahepaikset ellu jäänud ja sigima jõudnud. See on märkimisväärne saavutus,“ kiitis vabatahlikke kampaaniajuht Birgit Purga. „Muidugi pärssisid sigimisedukust järsku alanud öökülmad ja jahe ilm, nii mõnelgi pool vast kudu hukkus, kuid õnneks on praegu ikka tiikides ja veekogudes lõbusat kulleste vingerdamist kohata,“ lisas Purga.


Vabatahtlikud Porkunis Foto: Marika Uussalu
Kõige enam päästeti kärnkonni, kuna erinevalt teistest konnades nad kõnnivad, mitte ei hüppa, ja on seega sõiduteedel pikemat aega. Üle tee sai sigima toimetatud üle 20 000 kärnkonna. Kõige enam kahepaikseid abistati Porkunis Lääne-Virumaal, kus üle tee sai 5517 konna, Põltsamaal 3896 ja Assaku-Jüri teel Rae vallas 2680 isendit. Päästeaktsioon oli konnarohke ka Tartus Ihastes ja Aegviidus Nelijärvel. Ihastes ja Tallinnas Astangul käisid talgulised väljas üle 100 korra.


Kohalikud organiseerivad vabatahtlikke konnatalguid kohtades, kus toimuvad suuremad ränded. ELFi töötajad jagavad kõigile huvilistele igal kevadel infot, et huvilistel oleks teadmised ja oskused, kuidas kahepaiksete päästmine oleks ohutu. Vabatahtlikud loendavad ja määravad konnad liigiti, mis on vajalik info teadlastele ja kindlasti ka teede planeerijatele. Samal ajal õpivad inimesed meie kahepaikseid paremini tundma. Lisaks panid mõned kohalikud omavalitsused sõiduteed migratsiooni ajaks kinni ja transpordiamet pani riigiteedel olevatele rändekohtadele hoiatussildid.

Aktsioon „Konnad teel(t)“ toimub 2012. aastast. Algatuse eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele konnadele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja saada ülevaade nende rändepaikadest terves Eestis. Algatust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata selle aasta konnatalgute fotogaleriid