Nurme päikesepark sai elurikkam

Augusti keskel kogunesid talgulised Pärnumaale Nurme päikeseparki, et rajada ja korrastada mesilasliivikuid, kohendada pargi alale oksakuhilaid ning hooldada põllusaart. 

Mesilasliivikud on mõeldud elupaigaks maas pesitsevatele erakmesilastele. Liivikute ehitamiseks kasutati kive, kruusa, liiva ning vitspunutisi. Mesilasliivikud on üsna suured, keskmiselt 3-4 m pikad, kuni 2 m laiad ning kuni 70 cm kõrged. Nende laugem külg vaatab lõunasse, et kevadel soojeneks liivapind kiiremini ja asukatel oleks mõnusam talveunest ärgata.

Liivikutele lisaks püstitati parki põllusaarele vana elektriposti ümber nn “kotkapuu” ehk 4-5 m kõrgune puutüvedest torn, mille tipus saavad röövlinnud puhata ning ümbrust jälgida. Tüvedesse saavad pesa teha erakmesilased, kinnituda samblikud ja samblad. Lagunedes hakkab see elupaiku pakkuma paljudele erinevatele lülijalgsetele, seene-, putuka- ning taimeliikidele.

Pargi alale paigutasid talgulised ka suuremaid ja väiksemaid oksavaalusid, mis pakuvad pelgupaika pesitsevatele lindudele, väikeloomadele, seentele ja samblikutele, ning lagunedes aitavad mullastiku elustikku rikastada. Oksavaalud on head talvitumispaigaks kahepaiksetele ja pakuvad ka pelgupaika lõõskava kuumuse eest.

Kahepaiksed leiavad pargis elupaiga madalatest lompidest, mille kaldail ning läheduses kasvavad veetaimed. Samal ajal aitavad need veesilmad koguda pargist liigvett.

Plaanis on veel lisada parki oksavaalusid, istutada marju kandvaid madalaid põõsaid ning külvata Eesti niidulilli, mille levikut ja kasvu hakkavad jälgima Tartu Ülikooli teadlased. 

Nurme päikesepargi elurikastasid Eestimaa Looduse Fond ja Tartu Ülikool (TÜ) koostöös Nurme päikesepargi arendaja taastuvenergiatootja Sunlyga, et testida TÜ soovitusi TÜ koostatud raportist “Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed”. Uuri ka raporti lühikokkuvõtet “Elurikkad päikesepargid: juhend kohalikele omavalitsustele ja päikeseenergiatootjatele”.

Rohkem infot:
ELFi taastuvenergeetika ekspert Ingrid Nielsen, ingrid.nielsen@elfond.ee
Tartu Ülikooli taastamisökoloogia teadur Krista Takkis, krista.takkis@ut.ee, 5812 1294