Kõik uudised

Nahkhiired ei levita COVID-19 nakkust inimestele

15. aprill 2020
Mitmelt poolt välisriikides ja ka Eesti meedias on levinud eksitavad sõnumid, nagu levitaks nahkhiired inimestele ohtlikku COVID-19 nakkust. Kordame üle, et haigus levib inimeselt inimesele. COVID-19 nakkust põhjustav viirus SARS-CoV-2 võib algselt tõesti pärineda nahkhiirelt, kuid selle levik inimesteni on seotud keeruka protsessiga. Viiruse üle kandumiseks inimestele on tõenäoliselt vaja vaheperemeest. Selleks on sobilikud kohad mitmel pool Aasias levinud metsloomaturud, kus puutuvad omavahel kokku liigid, kes looduslikes tingimustes omavahel ei kohtu. Lisaks sellele, kui inimene nahkhiiri ja nende elupaiku hävitab või loomi häirib, suurendab ta nende stressitaset, mis omakorda vähendab nahkhiirte immuunsüsteemi talitlust ja patogeenid võtavad kurnatud organismis võimust. Järelikult hakkavad ka viirused paremini levima ja suureneb oluliselt ka inimese nakkusoht. Seetõttu on parem lasta nahkhiirtel rahulikult oma elu elada ja püüda neid nii talvekoobastes kui ka suvistes varjepaikades võimalikult vähe häirida.
Hõbe-nahkhiir Foto: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mroczak_posrebrzany.jpg

Nahkhiirte kohta käiva väära info leviku takistamiseks on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) rändliikide kaitse konventsiooni (CMS) ja selle Euroopa nahkhiirte kaitsega tegeleva leppe - EUROBATS sekretariaadid tulnud hiljuti välja seletavate märgukirjadega, et tagada nahkhiirte hea käekäik ka pandeemia ajal. Nende märgukirjade olulised punktid on oma seisukohas toonud välja ka Eesti imetajate uurijaid ühendav Eesti Terioloogia Selts ja sellele on toetust avaldanud ka keskkonnaministeerium.  Eestimaa Looduse Fond ühineb nende seisukohtadega.

Eesti nahkhiired elavad sageli inimesele lähedal. Kohtame neid enamasti öösel. Päevad veedavad nad puuõõnsustes, parkides, sildade all, pööningutel ning talve saadavad mööda koobastes ja keldrites. Oma tavapärast nahkhiire elu elades ei kujuta nad meile mingit ohtu. Kõik Eesti nahkhiired toituvad putukatest ja on väga vajalikud näiteks kahjurputukate arvukuse kontrolli all hoidmisel. Troopilistes piirkondades on nahkhiired aga olulised taimede tolmeldajad ja seemnete levitajad. Nahkhiired vajavad elu- ja toitumispaikade kadumise tõttu kaitset.

Ekslik ja lihtsustav info ei pidurda viiruse levikut, kuid võib olla ohustatud nahkhiirtele saatuslik. Peagi lõppeb nahkhiirtel talvitumise aeg ning neid võib Eesti eri paigus taas kohata. Palume suhtuda neisse nii, nagu tahame et suhtutaks ka meisse endisse - ilma olulise vajaduseta ei lähe me neid segama. Kui on vaja eluruumi eksinud nahkhiirt liigutada, siis palume katta ta õrnalt rätikuga ja välja toimetada. Looma tõstes tuleks kanda tugevaid kindaid, kuna ehmunud loom võib enesekaitseks hammustada. Kõik metsloomad võivad kanda inimestele potentsiaalselt ohtlikke haigusi, aga kaitstes nende elupaiku ja neid võimalikult vähe häirides saab inimene nendega koos rahus eksisteerida.


Nahkhiirte talvitumise lõppu saab praegu jälgida nahkhiirte looduskaamerast Eestimaa Looduse Fondi YouTube’i kanalil.