Kõik uudised
Merealade planeerimisega tuleb viivitamatult alustada
Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatis täna, 27. aprillil vabariigi peaministrile pöördumise, milles rõhutab vajadust alustada viivitamatult üleriigilise merealade planeerimisega.
Mereala ruumilise planeeringu algatamise eelnõu saadeti käesoleva aasta alguses kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja omavalitsusliitudele. Kuigi kooskõlastamise tähtaeg oli 19. jaanuar, siis paraku ei ole mitmed ministeeriumid kõnealust eelnõud pea nelja kuu jooksul kooskõlastanud. Avalikkust ei ole teavitatud, miks sedavõrd oluline protsess on sisuliselt külmunud olekus.
Merealade planeerimisega venitamine võib tuua tõsist kahju nii loodusele kui ka mitmetele merega seotud valdkondadele, mis jäävad stiihilises arengus teistele huvidele alla. “Riigi seisukohalt ülioluline protsess sisuliselt seisab. Viivitus ohustab meremajanduse säästvat arengut ja merekeskkonda ning võib põhjustada lähitulevikus tõsiseid konflikte vastakate merega seotud huvide vahel. Ühtlasi eirab Eesti oma tegevusetusega Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõudeid,” selgitas ELFi merekeskkonna kaitse ekspert Aleksei Lotman.“Kas on soliidne alustada eesistumist venitamisega nii olulise direktiivi täitmisel?”küsis Lotman.
Kalanduse, turismi ja laevaliikluse kõrval on merealad üha enam muutumas majanduskeskkonnaks, kuhu rajatakse muuhulgas ka torujuhtmeid, elektrikaableid ning meretuuleparke. Kõik eelnev nõuab põhjalikku ja terviklikku planeerimist, mis arvestaks erinevate huvigruppide vajadusi ja aitaks ennetada võimalikke konflikte ning merekeskkonna kahjustamist.
Euroopa Liidu mereplaneerimise raamistiku direktiiviga on mereala ruumiline planeerimine kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Direktiivi kohaselt kehtestatakse mereruumi planeeringud nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 31. märtsiks 2021. Seega, arvestades võimalikke vaideid ja halvemal juhul ka kohtuvaidlusi, peab planeering olema tehniliselt valmis 2019. aasta lõpuks. Tervikliku mereruumi planeerimise protsessi ei ole võimalik läbi viia kiirustades - nii tehnilised tööd kui avalikkuse kaasamine nõuavad aega. Arvestades senist kogemust on kaks aastat pigem lühike aeg, kus viivitust ei tohi enam lubada.
Merealade planeerimisega venitamine võib tuua tõsist kahju nii loodusele kui ka mitmetele merega seotud valdkondadele, mis jäävad stiihilises arengus teistele huvidele alla. “Riigi seisukohalt ülioluline protsess sisuliselt seisab. Viivitus ohustab meremajanduse säästvat arengut ja merekeskkonda ning võib põhjustada lähitulevikus tõsiseid konflikte vastakate merega seotud huvide vahel. Ühtlasi eirab Eesti oma tegevusetusega Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõudeid,” selgitas ELFi merekeskkonna kaitse ekspert Aleksei Lotman.“Kas on soliidne alustada eesistumist venitamisega nii olulise direktiivi täitmisel?”küsis Lotman.
Kalanduse, turismi ja laevaliikluse kõrval on merealad üha enam muutumas majanduskeskkonnaks, kuhu rajatakse muuhulgas ka torujuhtmeid, elektrikaableid ning meretuuleparke. Kõik eelnev nõuab põhjalikku ja terviklikku planeerimist, mis arvestaks erinevate huvigruppide vajadusi ja aitaks ennetada võimalikke konflikte ning merekeskkonna kahjustamist.
Euroopa Liidu mereplaneerimise raamistiku direktiiviga on mereala ruumiline planeerimine kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Direktiivi kohaselt kehtestatakse mereruumi planeeringud nii kiiresti kui võimalik ning hiljemalt 31. märtsiks 2021. Seega, arvestades võimalikke vaideid ja halvemal juhul ka kohtuvaidlusi, peab planeering olema tehniliselt valmis 2019. aasta lõpuks. Tervikliku mereruumi planeerimise protsessi ei ole võimalik läbi viia kiirustades - nii tehnilised tööd kui avalikkuse kaasamine nõuavad aega. Arvestades senist kogemust on kaks aastat pigem lühike aeg, kus viivitust ei tohi enam lubada.